Ain Tähiste 
Ain Tähiste Pea olematu ressursi ja nõukoguliku kidumajanduse tingimustes sai mees sellega hakkama. Saarnaki ja Hanikatsi talukompleksid tehti korda, maastikke hakati hooldama, taastati Pihlakare kalurionn, rajati looduse õpperadasid.
Tänavu suvel sai ette võetud retk Saarnaki laiule. Pilt, mis linnulennult näib jätkuvalt kaunis ja idülliline, on tegelikult masendav. Looduse õpperada ei ole enam olemas. Justkui irvitamiseks vedelevad siin-seal maas infotahvlite kõdunenud jäänused. Saarnaki talukompleksi rehemaja ja lauda katused on lagunenud.
Kuidas on selline olukord tekkinud?
Tiit Leito pani ameti maha 1996. aastal. Kaitseala juhatajaks sai Andres Miller. Samasse aega jäi omandireformi elluviimine. Looduskaitselisi tegevusi ja piiranguid tuli hakata maaomanikega kooskõlastama. Raha nappis, nagu alati. Küllap oli põhjuseid veelgi ja osa neist objektiivseid, siiski hakkasid asjad tasapisi alla käima.
Mõne aja pärast käivitus üleeestiline aktsioon, mille käigus hulk loodusradasid, ehitisi ja rajatisi anti RMK hallata – lootusega, et rahaliselt heal järjel asutus hoiab need korras. Lootused paraku ei täitunud, ligikaudu kolmandik Eesti objektidest jäi RMK huviorbiidist välja, sealhulgas ka Saarnaki loodusrada. Nii näemegi täna ainult varemeid kunagi tehtud tööst.
Saarnaki talukompleksis ristusid omanike ja riigi huvid. Hoonete jagamisega saadi pikapeale hakkama, kuid tänase seisuga on rehemaja ja laut hävimisohus. 2018. aastal soovis Hiiu vald riigile kuuluvaid kinnistuid omandada, kuid protsess on takerdunud. RMK on hooned rendile andnud, mainides, et need on halvas seisukorras. Rentnik ei ole hoonete korrastamiseks midagi ette võtnud.
JOKK.
Kas keegi vastutab ka?
Seadus ütleb lihtsalt ja selgelt: kaitseala eesmärgiks on kultuuriliselt ja esteetiliselt väärtusliku looduskeskkonna või selle elementide, sealhulgas arhitektuuri- ja pärandkultuuriobjektide kaitse.
Vastutajaks, kaitseala valitsejaks on Keskkonnaamet. Ameti peadirektori kohusetäitja on Olav Avarsalu. Riigivara on antud RMK hallata, juhatuse esimees on Aigar Kallas.
Valdkond on Keskkonnaministeeriumi valitsemisalas, mida poliitiliselt kontrollib Eesti Keskerakond.
Mida annaks ära teha?
Kõige lihtsam vastus on: kaitseala valitsejal tuleb täita Looduskaitseseadust ja Hiiumaa laidude maastikuala kaitse-eeskirja ja taastada endine olukord. Lagunevad hooned ja kaduvikku kõdunev loodusrada on häbiplekid Eesti looduskaitse lakmuspaberil.
Kodanik saab siin paraku väga vähe ära teha. Eesti õigusruumis valitseb tühimik: kui riik ei soovi seadust täita, ei saa riik iseennast selleks ka sundida. Vaja on POLIITILIST TAHET, nii kafkalik, kui see laguneva Saarnaki kontekstis ka tundub…
Kes Saarnakist hoolivate hiidlaste tahet 2021. aasta sügisel väljendada võiksid ja julgeksid?
AIN TÄHISTE
