12.–15. augustini oli Hiiumaad külastamas 29 hiiurootslaste järeltulijat Rootsi Kuningriigist Gotlandilt, Skånest ja Stockholmist.
Neid koositas minu hää söber ja paljudele hiidlastele hästi teada Jörgen Hedman, kes palus mind reisi siinpoolseks asjaliseks. Kui ettevalmistused tehtud, söitsime bussijuht Toomasega neid Tallinna kokku korjama, sest 15 tuli laevaga, 11 ootas Balti vaksalis, vabandust, Tallinna rongijaamas ja 3 sai peale vöetud Lennart Meri lennujaamast.
Esimene peatus oli muidugi eestirootslaste pealinnas Haapsalus, kus Rannarootsi muuseum pöhjalikult üle vaadati ja Jörgen lühiloengu pidas. Kiiruga sai kuursaali juures promenaadil käsitööjäätist mekitud ja seejärel Rohukülla praamile söidetud.
Jörgenile oli praamireis lausa nostalgialaksuks, sest niisuguse mönusalt minevikku meenutava laevaga on ta ennegi saarele tulnud. Mönele teiselegi tuli alus tuttav ette, sest 1971. aastal ehitatud laev oli aastatel 1982–1991 Eckerö–Grisslehamni liinil Rootsis.
Kahe Hiiumaal veedetud päevaga sai tutvutud Kärdlaga ja Kassariga, kus Kärdlas oldi siiras vaimustuses Aia tänava aedu ja purskkaeve vaadates ja muidugi pöhjalikult külastati Kalda 3 elik Willem Bysa maja. Kassaris saadi nauding Sääre tirbist ja hiiu öllest, mida Hiiu Ölle Kojas esitles pruulmeister Jürka. Kärdla sadam lisas vaimustust ja Rannapaargu öhtusöök andis oma. Päeva kroonis Mihkli talu suitsusaun, mille meie muuseum lahkelt kuumaks küttis ja mis ei lasknud külmal tuulel konte klöbistada. Tuulehaug lisas mönu.
Eriline oli päev, kus söideti mööda vanu hiiurootsi külasid ja iga suguvösa järglased said ennast oma külas jäädvustada. Reigi kirik ja pastoraat täiendasid peale Kaustet, Mudastet, Ogandit ja Koidmat Rootsiküla üle vaatamist. Kohtumine proua Viljaga Greisi talus töi mönelegi lausa heldimuspisarad silma. Proua Vilja pakkus köigile oma kasvuhoonest päikesesooje tomateid ja tema juurde tullakse tuleva aasta Hiiumaa reisil kindlasti taas.
Pöhjalikumalt ja hiiurootslaste suguvösadest rääkides teeb edasiselt juttu Jörgen Hedman ise, siinne on lihtsalt märkimiseks, et selline oma juuri hoidev seltskond meil käis – Föreningen Svenskbyborna, keskusega Gotlandil Roma külas.
Urmas Selirand
kah ühna vehese hiiurootsi geenikesega penskar Jausast