Mullu viis Lääne tööinspektsioon 65 ettevõttes läbi töövahendite ohutuse sihtkontrolli.
Ajenditeks töövahendite kasutamisega seotud tööõnnetused, nende rasked tagajärjed ja suur tööohutusnõuete rikkumiste arv. Nii näiteks juhtus mullu Hiiumaal 17 tööõnnetust, millest kümme olid kerged ja seitse rasked.
Sihtkontrolli käigus kontrolliti mullu Pärnumaal 20, Saaremaal 10, Hiiumaal 5, Läänemaal 10, Järvamaal 10 ja Raplamaal 10 ettevõtet. Valdavalt olid hõlmatud ehitus-, metalli- ja puiduettevõtted, mööbli-, tekstiili- ja rõivatootjad. Kokku avastati 394 töövahendi määruse nõuete rikkumist.
Kõige nutusem oli olukord puittoodete tootmisega tegelevates ettevõtetes. Tööinspektor Rein Nelise sõnul olid väga halvas olukorras kaitseseadised, mis peavad vältima ohtlikku kokkupuudet töövahendi liikuva osaga. “Ohtlik kokkupuude töövahendi liikuva osaga on sage tööõnnetuse põhjustaja,” kommenteeris Nelis.
Nii näiteks juhtus raske tööõnnetus ühe puiduettevõtte töölisega, kes lõikas järkamissael detaile. Prusside etteandmisel libises vasak käsi vastu saeketta külge, tagajärjeks sõrme lahtine murd. Saelt aga oli eemaldatud kaitsekate, mis pidi takistama ligipääsu saekettale pealtpoolt.
“Halvema poole pealt on teisel kohal juhtimis-, kontroll- ja hoiatusseadised. Sagedasemad rikkumised olid juhtnuppude või kangide mittekorrasolek, avariiseiskamisseadiste puudumine või nende paiknemine töötaja tööpiirkonnast väljas. Tihtipeale olid juhtimisseadised puudulikult või võõrkeelselt tähistatud. Samuti ei olnud ohumärgistused määrdumise tõttu enam nähtavad, olid rebenenud või paigutatud kohta, kus neid ei nähtud. Sageli kasutati ka liialt väikest ja mittemärgatavat ohumärgistust,“ lisas Nelis.
Nelise sõnul oli ettevõtetes suuremaks rikkumiseks töövahendite ohutusjuhendite puudumine ning sellest tulenevalt juhendamise ja väljaõppe puudulik korraldus. Palju rikkumisi on ka töövahendite valmistaja poolt ette nähtud perioodiliste kontrollide osas.
“Isikukaitsevahendid olid tööandjate poolt küll soetatud, kuid tihtipeale ei kasutanud töötajad neid lihtsalt oma mugavusest,” lisas Nelis ning tõi järgneva näite.
Tekstiiliettevõtte värvija hakkas suuremast anumast väiksemasse hapet laskma. Kuna kraan käis raskelt, rakendas ta selle avamiseks suuremat jõudu. Äkitselt avanes kraan täies ulatuses, hape paiskus suure survega väiksemasse anumasse ning happepritsmed lendasid kannatanule näkku, kaelale, kätele ja ühele jalale. Tagajärjeks silma, näo-, kaela- ja jalanaha söövitus.
Keemiliste ainetega kokkupuutuvatele töötajatele olid väljastatud isikukaitsevahendid – näomask, kummikindad, kummipõll, kaitseprillid ja turvasaapad, kuid kannatanu neid ei kasutanud, kuna ei pidanud vajalikuks.
Sihtkontrolli käigus paistsid silma määrdunud ja ebakindlad töökohad: trepid, platvormid. “Õline põrand on libe ja tööõnnetus kerge tulema. Puudusid piirded treppidel ja platvormidel, sageli olid tööplatvormid ebakindlalt kinnitatud. Töövahendite juures kasutati ebakindlaid ja kõikuvaid jalgealuseid,” lisas Nelis.
Nii näiteks asus koristaja tootmistsehhis tolmuimejaga ventilatsioonitorult tolmu võtma. Selleks, et paremini ligi pääseda, ronis töötaja ratastega tootmiskärule. Käru hakkas veerema ja töötaja kukkus, tagajärjeks sääreluu lahtine murd. Kõrgematelt kohtadelt tolmu võtmiseks olid olemas pikavarrelised mopid, kuid kannatanu neid ei kasutanud.
Sihtkontrolli käigus tehti 207 korral suulisi soovitusi puuduste kõrvaldamiseks, 184 rikkumist fikseeriti kontrollaktides ja 121 rikkumise kohta vormistati ettekirjutused. Hiiumaa viies ettevõttes tehti 18 suulist soovitust puuduste kõrvaldamiseks ja 11 rikkumist fikseeriti kontrollaktides. Ettekirjutusi ei koostatud.
Tänavu pöörab Lääne inspektsioon tähelepanu tõstetööde ohutusele ja kontrollib füsioloogilisi ohutegureid kontorites. Sihtkontrolli käigus külastavad kaheksa tööinspektorit 120 ettevõtet Lääne inspektsiooni haldusala kuues maakonnas: Pärnumaal, Läänemaal, Saaremaal, Hiiumaal, Raplamaal ja Järvamaal.
VIIVIKA VILJA
tööinspektsiooni teabespetsialist
