erakogu Millised algatused riigikokku pääsedes käima lükkaksite?
Konservatiivina seisan traditsiooniliste pereväärtuste eest. On äärmiselt oluline, et just lastega pered oleksid pankade jõupositsioonilt lähtuva käitumise ja kodukaotuse eest kaitstud. Tahame kustutada iga abielus oleva noore pere kodulaenust
25 protsenti iga lapse sünniga. See tagab, et vanemad saavad keskenduda laste kasvatamisele, mitte pangalaenu teenindamisele.
Lisaks lasteaiakohtade olemasolule peaks olema lasteaiakoht ka tasuta, samuti lasteaiatoit. Peab taastama korra, kus tööl käiva mehe abikaasa on haigekassas kindlustatud, et emad võiksid soovi korral pühenduda laste kasvatamisele, jäämata seejuures arstiabita.
Kindlasti seisan tasuta hambaravi eest, et lagunevad hambad ei oleks enam kellelegi ületamatuks probleemiks. Igale Eesti inimesele terved hambad, mitte ainult jõukatele või vangidele!
Kehtestada tuleb lesepension. Oleks õiglane, et leseksjäänu saab vähemalt osaliselt kadunud abikaasa pensioni, selle protsent oleks meie ettepanekul võrdne abielus oldud aastatega. Kindlasti tuleb kaotada pensionilt tulumaks.
Millised teie valimisprogrammi aspektid puudutavad ja kuidas mõjutavad elu saartel?
Et elu saartel on hääbumas, on pikka aega tehtud valede otsuste tulemus. Haldusreformi on aetud vales suunas. Ei ole enam abi vägivaldsetest omavalitsuste sundliitmiste kavadest, kus peibutuseks pakutakse ühekordset rahasummat, aga tegelikkuses tähendab see järjekordset töökohtade ning avalike teenuste kadu, perspektiivis elu väljasuremist maapiirkondades.
Läbi tuleb viia omavalitsusreform, kus omavalitsustele antakse tagasi nende tulubaas ja õigus ise otsustada, kuidas nad raha kasutavad. Samuti tuleb riiklikult kaasrahastada suuremaid projekte, eriti just ääremaadel. Sõda tuleb kuulutada korruptiivsele rahajagamisele, mis lähtub omavalitsusjuhtide parteilisest kuuluvusest. Raha jagamisel tuleb arvesse võtta eelkõige aspekte, mis arendavad kohalikku majandust.
Kuidas saaks riik Teie arvates töötajaid palgavaesusest välja aidata?
Selleks on ainult üks tee: meie oma rahvusliku lisaväärtust tootva majanduse käivitamine, mitte odaval allhankel ja Euroopa abirahadel vegeteerimine. Eestis on palju inimesi, kes käivad tööl, kuid peale eluaseme- ja toidukulude tasumist ei jää neil teenitud rahast midagi järele. Kes rabavad palgavaesena. Elu näitab, et varem või hiljem läheb inimene selliste tingimuste juurest kindlalt edasi – välismaale, jättes maha “hooliva ja parema Eesti”.
On aeg tõsiselt hakata mõtlema regionaalarengule, lõpetada korruptiivne ja arutu raiskamine jätkusuutmatute projektide peale, nagu vikerkaarevärvilised MTÜd ja soovoliniku kontor, lõpetada erakondade ebamõistlik riigipoolne rahastamine, vaadata üle välisabile minev raha, mis moodustab meie sisemajanduse koguproduktist tervelt 0,7 protsenti, lõpetada ebavajalikes välisorganisatsioonides kallis liikmelisus. Vabanev raha suunata ettevõtluse arendamisse ja panustada inimväärikusse!
Mis võiks tagada Hiiumaa jätkusuutliku arengu ja pidurdada rahvastiku vähenemist?
Konservatiivne Rahvaerakond loob riikliku tagasirände agentuuri, mis aitab kodumaale tagasipöördujatel leida uuesti töö ja kohaneda elumuutustega. Me teame, et suur osa lahkunutest on läinud saartelt. Kui meil on raha, et pakkuda pagulastele ja immigantidele eluase, tasuta tugiisik ja 600 eurot kuus kuludeks, siis tegelikkuses võiks neid vahendeid kasutada pigem oma inimeste tagasipöördumise ja taaskohanemise hõlbustamiseks.
Olukorra parandamiseks tuleb luua Hiiumaale autonoomne majandus, arvestades Hiiumaa äralõigatust mandrist ja ühendusele minevaid kulusid. See on ülesanne, mis ei peaks jääma ainult hiidlaste ja Hiiumaa väheste ettevõtjate õlgadele. Siin peaks appi tulema riik, kes käivitab Hiiumaal tootmise ja majandusharud, mis on piirkonnas kõige optimaalsemad. Hiiumaa ei peaks valdavalt turismiettevõtlusest elatuma, mis on sesoonne ja ei paku tööd kogu aasta lõikes. Rannarahvale on kindlasti kõige südamelähedasem kalanduse ja merendusega seonduv, neid majandusharusid peabki Hiiumaal arendama.
Üle vaadata tuleb tööjõumaksudega seonduv, pakkudes maksusoodustusi ääremaadele. Peame hakkama rääkima mitte tõmbe- vaid tõukekeskustest, et rikkamate ja tegusamate piirkondade äritegevus ja inimesed hakkaks valguma hajusamalt üle terve Eesti. Seda saab teha riiklikult reguleerides ja toetades. Praegune tõmbekeskustele ülesehitatud süsteem, mis nagu nimigi ütleb, tõmbab kõik tulupõhise ühte kohta kokku ja jätab kulupõhise väljapoole. See on põhimõtteliselt vale ja riigile tervikuna pikemas perspektiivis hukatuslik.
