Reedel kogunes kümme noort Hiiu maavalitsuse saali, et arutada koolivõrgureformi. Hiiumaal põhi- ja keskharidust andvatest koolidest ei saanud arutelul osaleda vaid Palade õpilaste esindajad.
Pea kaks tundi väldanud arutelust jäi kõlama, et kui õpilased jäävad kodusaarele keskharidust omandama, on kõige olulisem kooli füüsiline lähedus, alles seejärel mängivad rolli valiksuunad ja muu.
Kõige negatiivse kõrval, mis meediastki korduvalt läbi käinud, leiti kahe kooli, Kärdla ja Käina gümnaasiumiosa, liitmisel ka positiivset. “Parem olgu üks kool, kus korralikud õpetajad, kes ainet valdavad, kui kaks, kus kvaliteet madal,” oli Kärdla õpilasesinduse seisukoht. Leiti, et ühise kooli kaudu võiks paraneda ka saare noorte omavaheline seotus ja läbikäimine.
Arutati milliseid õppesuundi võiks uus ühine gümnaasium pakkuda. Lisaks Käinas praegugi olevale tugevale reaalsuunale sooviks noored õppida erinevaid keeli ja pakkuda võiks ka ettevõtluse eriala.
Selleks, et arutelu faktidel põhineks, andis maavalitsuse haridusosakonna juhataja Ermo Mäeots sissejuhatuseks ülevaate saare hariduselust viimase kümnekonna aasta jooksul. Hiiumaa puhul oli huvitav fakt, et kutsekooli suundub vaid 20 protsenti põhikoolilõpetajatest, kuna üle 70 protsendi valib gümnaasiumi.
Üle Eesti toimunud arutelude tulemusel pannakse kokku ühisdokument, kus arvestatakse iga maakonna eripäradega. Valmiv dokument on aluseks EÕELi kohtumistel haridusministeeriumiga.
HERGO TASUJA
Projekti Hiiumaa koordinaator ja
Hiiumaa noortekogu esimees
