Kristjan Arunurm Sai nüüd ka lõpuks ära nähtud, mida rootslastel oma suurimal turismimessil loodusturismi viljelemiseks välja on pakkuda: sadade kaupa merekaatreid ja luksusjahte, süstasid-kanuusid, kala- ja jahivarustust ning kõike selle juurde kuuluvat. Ja loomulikult põnevaid reisisihte.
Ega see valik nii hea oleks olnudki, kui hiidlased oleks messipildilt puudunud. Aga ei puudunud – tänu Kesk-Läänemere programmi
Interreg IVA saarestikevahelisele koostööprojektile Baces saime muidu ülikallil messipinnal koos heade Rootsi ja Soome saarestikke esindavate partneritega oma laua ja väljapaneku üles seada meiegi.
Selline ühise mereruumi turundamine paistis päris hästi toimivat – nii said näiteks ka mõned Moskvast tulnud teada, et Eestil on oma saared: et need läänepoolsed meremaad polegi Ahvenamaa ja Gotlandiga tükis Soome või Rootsi riigi valdused. Sõnum seegi.
Hiidlastel oli niisiis kaasas neli lammast. Ei,
mitte muidugi päris – need plastikust, peal kiri viitega Hiiumaa veebiväravale
www.hiiumaa.ee. Igaks juhuks kleepisime enne äraminekut lammastele veel DAGÖ ka peale – noh, et äkki nad seal ülemere ei saa muidu aru, et mis see Hiiumaa selline on.
Ja tuleb tunnistada, et paljud lähinaabrid polegi meist midagi kuulnud ega seosta Eestigagi. Mõned messikülastajad ei teadnudki, et Eestis on saared, mis ka asustatud. Seda eksootilisemad me neile paistsime. Iseäranis siis, kui viitasime suurelt messiboksi taustale trükitud Tiit Leito fotodele Hiiumaa hüljestest ja Sääretirbist ning lisasime vestluse juurde meie koostööna koostatud infolehed Hiiumaa rootslastest ja nende ajaloost.
“Ei ole võimalik, et Dagö on 16. sajandil olnud Rootsi kuningriigi all! Ja seal on praegu rootsi juurtega elanikke?” imestas üks keskealine härra.
Vanem proua aga teadis hästi, et ka tema sugulasi on Hiiumaal elanud. Tal oli kahju, et Rootsis on Hiiumaast liiga vähe infot kätte saada, paljud oleksid sellest huvitatud ja väga paljud võiksid veel olla, kui ainult teaksid tahta. Meie messiboksi külastas ka paar Rootsi eestlast, kes, saanud veidi infomaterjale, lubasid kindlasti suvel Hiiumaale tulla, sest saar tundub nii ilus ja puutumatu ning “lennukipilet Tallinnast on ainult 18 eurot!”.
Nagu öeldud, ega Rootsi turule suunatud infomaterjale Hiiumaa kohta ülearu palju ole, aga üht-teist sai siiski kaasa võetud. Hiiumaa ettevõtjaist andsid oma trükiseid kaasa Tiit Reisid, Mainegrupp, Vetsi Tall, keskkonnaamet (bukletid kaitsealustest objektidest Hiiumaal soome ja inglise keeles), populaarsed olid Tuuru välja antud Hiiumaa sadamate kaardid rootsi ja inglise keeles ning Hiiumaa Turismiliidu koostatud kataloog Hiiumaa 2012–2013.
Natuke oli kaasas ka müügikaupa: Hiiu Nikerdise lõhnakotid ja võinoad, Hiiu Ihuhoolduse (OÜ Tahe)
mokamäärded ja käsitööseebid ning Katrin Lemberi rahvariidetriibulised järjehoidjad.
“Hoolimata vähesest kaubamüügist müüsime messil Hiiumaad väga hästi. Oli palju huvilisi ja usun, et kümme protsenti neist ikka suvel oma jahiga või muul viisil Hiiumaa leiab,” kommenteeris messimuljeid Hiiumaad esindanud Annely Tikkerpuu-Kattel.
Jah, oli tore, et saime oma saart promoda.
SA Tuuru ja MTÜ Eurohouse esindasid 7.–8. märtsil Stockholmis toimunud messil Wilderness Fair Hiiumaad.
KRISTJAN ARUNURM
Hiiumaa arenduskeskuse Tuuru juhataja
