EV100 korraldustoimkonna juhi Jaanus Rohumaa sõnul on hiidlased senini lähtunud EV100 programmi raames kingituste tegemisel hiiu klassikalisest eluhoiakust “Jo jöuab”.
Eesti riik saab 24. veebruaril 2018 saja-aastaseks. Juubelit tähistatakse selle aasta aprillist 2020. aasta veebruarini. Eesti riigi 100. sünnipäev on võimalus kõigil anda ja saada sünnipäevakingitusi. Kingituste all mõeldakse eriilmelisi sündmusi ja algatusi, mis toovad rõõmu inimestele, kogukondadele või kogu rahvale ja kujundavad paremat tulevikku.
Jaanus Rohumaa sõnul on hiidlased projektiga rahulikus rütmis kaasa tulnud. “Praegu on Hiiumaalt kirjas üheksa kingitust,” ütles Rohumaa. Naabrid saarlased aga on EV100 veebilehele postitanud juba 23 kingitust. Rahvaalgatuslikke kingitusi on korraldustoimkonna juhi sõnul Eesti peale kokku juba rohkem kui pool tuhat.
Hea võimalus end esile tuua
“Oluline on see, et programm jääb avatuks ja keegi pole veel osalemisega hiljaks jäänud,” sõnas ta. Rohumaa selgitas, et asjad, mida EV100 raames kinkida, ei pea olema suuremõõtmelised. “Keegi vaevalt silda mandri ja Hiiumaa vahele ehitama hakkab. Ma usun, et kui olla piisavalt nutikas ja leidlik ning mõnusat huumorimeelt ilmutada, siis ei pea kingitus olema kole kallis.”
Rohumaa sõnul on EV100 koosloomise platvorm ning ühtlasi hea võimalus Hiiumaad turundada ja esile tuua. “Praegu on paras aeg vaadata, millega Hiiumaa tähelepanu tõmbaks ja mis hiidlaste panus on – ühelt poolt siis rahvaalgatuse näol, teisalt omavalitsuse panusena,” ütles korraldustoimkonna juht.
Oluliseks nimetas ta, et algatused tuleksid inimeste endi tahtest. “Kõik saavad teha niipalju, kui indu ja tahtmist on ilma riigi dikteerimata,” kinnitas Rohumaa.
Tema sõnul on programmil EV100 kasutada ka rahalisi vahendeid. “See on võimalus ära teha asju, mida on pikalt edasi lükatud,” ütles Rohumaa ja tõi näiteks Eesti linnasüdamete rekonstrueerimise projekti “Hea avalik ruum”. Kärdla oli üks 14 linnast, mis oma keskväljaku projektiga osales.
“Juubelimõte on tunda uhkust oma riigi üle ja tuua välja see väärtus, mis meil siin on, mida me esile tõsta tahame,” ütles Rohumaa.
Kingitus EV100 kodulehele
Rohumaa kutsus kõiki, kel on mingi plaan – see võib olla väike asi ja puudutada väikest osa kogukonnast – panema seda üles EV100 kodulehele. “Nii võiks alustada kingituse tegemist,” ütles ta. Korraldustoimkonna juhi sõnul saavad ideed seal tähelepanu, seeläbi ka võimaluse erinevates taotlusvoorudes toetust küsida ja sponsoreid leida. “Mis peamine – teised saavad seal ka teie ideest teada,” ütles Rohumaa.
Hiiumaa trump noored
EV 100 eelissihtgrupiks nimetas Rohumaa lapsi ja noori. “Minule teadaolevalt on Hiiumaad reklaamitud kui kõige lastesõbralikumat saart – see on Hiiumaa trump,” leidis Rohumaa.
Hiiumaal on juba välja kujunenud ka n-ö maamärgid nagu näiteks lastefestival, mis väärib kindlasti juubeli puhul mainimist. “Aga sel juhul peaks lastefestivalil olema juures mingi lisandväärtus, midagi imponeerivat,” soovitas ta.
Juubelit planeeritud neli aastat
EV100 ettevõtmisi hakati korraldama juba riigi 95. juubelil ehk neli aastat tagasi. “Nii suures mastaabis üritust pole Eestis varem olnud ja pole ka nii ümmargust juubelit tähistatud,” rääkis Rohumaa.
Kunagi olid ka maakonnakomisjonid, mis tegelesid EV100 korraldamisega, aga seoses haldusreformiga on need oma töö lõpetanud. Paar aastat tagasi oli Hiiumaa maavalitsuses ka selleteemaline infopäev.
Hiiumaa on juubelisündmustest juba ka osa saanud. Suvel toimunud lastevabariik oli osa EV100 programmist ning projektist “Igale lapsele oma pill” toetatakse Kärdla lasteaia digiklaveri soetamist.
Korraldustoimkonna juhi sõnul tegelevad nad praegu suuremate linnade ja nende piirkondadega, kus ideid veel eriti käima lükatud pole, et julgustada neid midagi ette võtma. Rohumaa tõdes, et Eestis on riigi sünnipäevasündmused erinevalt jaotunud. “Pool aastat tagasi oli niiöelda murelaps Ida-Virumaa, oleme seal süstemaatiliselt tööd teinud ja pilt on oluliselt paranenud,” rääkis Jaanus Rohumaa.
