Eilsest on meile üht-teist juba lubatud, osa lapsi, pisemad ja koolilõpetajad, saavad juba kooli ja trenni minna, lahti on kõik poed, muuseumid ja näitusesaalid.
Nüüdseks 83aastases Kärdlas, muuseumi Pikas majas, on väljas väga huvitavad uued näitused. Paar vanemat ka, mida ehk lukusolemise ajal vaatama pole pääsenud. Nii et rutake, seltsimehed, aga mitte liiga suurtes hulkades, vaid ikka väiksemates gruppides.
Ja kuigi jätkuvalt peab jälgima 2+2 ja 25 protsendi täituvuse nõuet, on see suur samm vabaduse poole, mida me kõik märtsi algusest oodanud oleme. Õues tohime juba 150kesi koguneda.
Kui arvestada lisaks, et 50. vanuserühma oodatakse juba vaktsineerima ja Hiiumaal on vaktsineerituse tase kõrgeim Eestis, hakkab turvatunne tasahilju tagasi tulema.
Kallistama siiski kedagi veel ei torma ja mask siseruumides on ikka veel kasulik asi.
Laupäeval koristasime talgutel Ojaküla kaevu ümbrust. Teatrijuht, kes perega samuti kampa lõi ütles, et töötasu näitlejatele makstakse ja võiks ju puhata, aga kõik tahaksid lavale. Hea, et vähemalt lavatükk enne lukkupanemist lavaküpseks sai, leidis ta.
Nüüd veel natuke kannatust ja ehk pääseme peagi ka teatrisse. Seda hirmu, et eestlase teatriskäimise harjumus koroonapiirangutega ära kaob, tal enam ei olnud. Juba eelmisel aastal oli näha, et kultuur on ikka kangem kui koroona.
4. mai 2021
