Hakka YFU vahetuspereks!

Uueks õppeaastaks saabub Eestisse rekord­arv välis­õpilasi, seepärast otsib YFU Eesti ka sel aastal vahetus­peresid augusti lõpus saabuvatele välis­õpilastele, kes on otsustanud tulla suure valiku riikide seast oma gümnaasiumiaastat just Eestisse veetma.
Millised on vahetuspered ja kas mina sobiksin selleks? Selline küsimus võib tekkida. Sõna “vahetuspere” tuleneb sellest, et pere ja välisõpilase vahel toimub kultuuri­vahetus. Milline on siis üks vahetuspere? Täitsa tavaline Eesti pere, kes võib elada linnas või maal, mandril või saarel, oma majas või korteris, omada ühte last või koguni kümmet. Kas teadsid, et YFU statistika näitab, et keskmisel vahetusperel on 3,5 last ja elatakse väiksemas asulas? Oluline on, et vahetusõpilasel oleks soe tuba ja toit laual. Taskuraha saadavad talle tema enda vanemad.
Vahetusõpilased ise hindavad Eesti perede lihtsust – eriti elu maal. Kolja Porchke, kes elas vahetuspere juures Pärnumaal, meenutab neid igapäevategemisi heldimusega: “Olen veetnud oma vahetusaasta Pärnumaal, Sindis, kus nägin lähedalt taluelu argielu. Töö ei ole siin ainult põllutöö ja traktorisõit, vaid tuleb teha talveks ka küttepuid, aidata ehitada viljaaita, ehitada uut sauna või koorida kartuleid. Ma olen pärit suurest Saksamaa linnast, kus ei ole maaelu ning seetõttu naudin seda väga.”
Perekond Lopp, kes elab 11 km Tartust, on öelnud: “Pole oluline, kas vastuvõtjate kodu on maal või linnas, küll aga on tähtis, et tulijale oleks võimalik siin ka huvitegevust, trenne ja meele­lahutust võimaldada. Samas ei saa ega pea pere oma elu aastaks vaid vahetus­lapse järgi ümber korraldama, teda kogu aeg ekstra kuskile viima-tooma. Meil askeldavad vahetus­apsed oma trennide-ringidega pärast esimest juhendamist ise, samamoodi nagu meie oma lapsed.”
Samuti ei pea vahetuspere oskama inglise keelt. Mida rohkem eesti keelt kodus räägitakse, seda kiiremini õpib vahetusõpilane keele ära. Vahetusperel on aastaringselt olemas tugiisik ning ettevalmistavad koolitused ja kohtumised. Vahetus­õpilase kooli leidmise ning asjaajamisega tegeleb YFU Eesti, pere ei pea selle pärast muretsema.
Too maailm endale koju
Selleks, et avardada enda ja oma laste maailmapilti, ei pea tervet maailma läbi reisima. Kui teisest riigist pärit noor inimene elab aasta sinu peres, siis õpid seda kultuuri üsna hästi tundma. Samuti saad teada, kuidas käivad asjad teises riigis ning millised on teise rahvuse väärtus­hinnangud ja kombed.
Pere muutub oma­vahel lähedasemaks
Kui perre tuleb elama uus pereliige, siis muutub omavahel kõigest rääkimine veelgi olulisemaks. Perekond Maksimovid kirjeldavad oma vahetuspereks olemise kogemust helgetes toonides: “Meil ei olnud mingeid muresid. Ainult see, et Anna peab lõpuks ära minema, mis on ääretult kurb. Kõik on sujunud nii loomulikult, et sellele on lausa imelik mõelda ja me teame, et see on haruldane. Anna suhtub meie pere­liikmetesse suure austusega ning ta saab hästi aru, et see on ühele perekonnale suur asi – võtta enda juurde elama päris võõras inimene. Tajun pidevalt, et ta on meile väga tänulik.”
Samuti muudab perekonda omavahel lähedasemaks ka see, kui koos vahetus­õpilasega saab Eesti imelisi paiku uuesti avastada ja meie kodumaad kellegi teise silme läbi tundma õppida. Tavalised pere välja­sõidud ja ringkäigud muutuvad korraga palju põnevamaks. Eestlaste jaoks võib olla uskumatu, millise mulje jätavad välismaa suurlinnas üles kasvanud noortele marja­korjamine paksus metsas või lumel kelgutamine.
Ka oma lastel on lõbusam ja huvitavam, sest peres on juures uus õde või vend, kellega saab jalgpalli mängida, rattaga sõitmas käia või keda üritustele kaasa võtta. Nii nagu oma laps saab vahetusõpilasele eesti keelt õpetada, saab viimane perele mõnda võõrkeelt õpetada. Eks see kõige parem õpe ongi praktika.
Uus laps peres
Lapsesaamine pole kunagi olnud nii lihtne! Vahele jääb mähkmevahetusperiood ja kõndima õpetamine. Uus laps, vahetusõpilane, aga on juba peaaegu suureks kasvatatud. Küll aga tuleb olla kannatlik uue pereliikme eesti keelest arusaamisega, samuti Eesti ja teie pere elukorralduse selgeks õppimisega. Näiteks ei pruugi vahetus­õpilane esimesel korral aru saada, et sauna minnes tuleb jalanõud ja sokid ära võtta. Samuti tuleb mõista seda, et sinu pere ja kodu on aastaks ajaks ka vahetusõpilase pere ja kodu, turvatunne ja tugipunkt.
Kui tunned, et tahad avada oma kodu uksed ja südame mõnele noorele vahetus­õpilasele, kes on otsustanud oma vahetusaasta just siin, Eestis veeta, siis mine YFU Eesti kodulehele: www.yfu.ee, leia enda perega kõige paremini sobiv vahetus­õpilane ning täida vahetuspere ankeet.
Lisaküsimuste puhul võib julgelt pöörduda YFU Eesti sissetulevate õpilaste programmijuhi Diina Tuuliku poole aadressil diina@yfu.ee

Marit Lekstein
MTÜ YFU Eesti