ERAKOGU Pamela ja Donald elavad Golden Bay piirkonnas 2000 elanikuga Takaka külas ning vahetusõpilased on nende peres sagedased pereliikmed. Niimannidele rääkis Pamela, et vahetusõpilasi kaheks nädalaks on tulnud Ungarist, Hollandist, Bulgaariast, Jaapanist, kaks Saksamaalt. Üks noormees Austraaliast ja Maarja olid kauem, kuus kuud.
“Meil olid sel ajal loomad, ise kuskil käia ei saanud ja nii lasime kultuuril enda juurde tulla,” naljatas Pamela.
Side Kassarist tulnud vahetustütrega on päris pikalt kestma jäänud, sest Uus-Meremaal elas Maarja ligi kümme aastat tagasi, 2008. aastal.
Pamela põhjendas seda nii: “Kui Maarja meile tuli, siis juba esimesel õhtul tundsin temas ära oma sugulashinge – sama lõbus ja naeruhimuline.”
“Meie majja tuli noorus, sest me oma lapsed olid kodunt ära ülikoolides,” lisas Donald.
“Ja “põhisüü” on ikka Facebookil – see on mugav. Kui seda poleks, siis paberi ja pliiatsi otsimine võtaks liialt kaua aega!” lisas Pamela.
Maarja Niimann elab ja töötab praegu Tallinnas. Ta kinnitab, et kahtlemata mõjutas vahetusõpilase kogemus tema elu: “Olen iseseisvam, inglise keel on soravam. Kaugel elades tunnetasin, kui suurt vastutust kannan meie väikese maa eest. Minu eluhoiakud muutunud pole, ehk sai selgemaks see, mille eest ma seisan ja mille vastu olen. Mõistsin, et vabadus ei ole alati vabadus. Ja musta leiva väärtust tunned alles siis, kui seda pole. Aga ilma leivata ei saa päev alatagi!”
Maarja rääkis Hiiu Lehele, et Pamela ja Donald kuuluvad Lions klubisse ja nüüd, pensionil olles teevad veel rohkem vabatahtlikku tööd. Pamela töötab teise ringi riiete poes, mille tulu läheb vähihaigete jaoks. Oma külas organiseerivad nad nädalavahetustel mitmesuguseid pallivõistlusi, mille tulu läheb samuti heategevuseks. Nad toetavad ka naabriperet, kus kasvab 15 last.
Elu on maal ja külades
Pamela ja Donald andsid mõned aastad tagasi oma, nende endi sõnul väikese piimafarmi, milles 190 lüpsilehma, lisaks noorkari ja vasikad, rendile ja jäid pensionile. Nüüd tulid nad esimest korda Euroopasse.
“Väga närveerisime pika lennu ja sõidu sujuvuse pärast ja Tallinnas tahtsime väga näha seda väljakut, kus eestlased end vabaks laulsid,” ütles Pamela, kelle esivanemad on pärit Belgiast, Donaldil Iiri- ja Šotimaalt.
Inglismaal oli neil tellitud nädalane bussireis ja siis rändasid nad omal käel veel mööda Inglismaad ja Euroopat. “Šveitsis kosutasime pisut tervist ja käisime väikeses, kahekümne lehmaga piimafarmis, kus meie palvel näidati kõvajuustu valmistamise protsessi,” meenutas Donald. “See maa oli ka kõige rohkem meie kodukoha moodi. Ega me linnades eriti käinudki, elu on ikka maal ja külades.”
Saaremaal, Muhus, Hiiumaal ja Kassaris külastasid nad tuletorne, väikeseid muuseume, külamaju ja teise ringi riiete kauplusi, nautisid loodust, imelisi merevaateid ja kuulasid linnulaulu. “Teil algab kevad, meil talv,” märkis Donald.
Hiiu Lehe küsimusi vahendas kaugetele külalistele Maarja ema Merike Niimann.
Ta meenutas, et 2009. aasta mais oli neil külas Pamela ja Donaldi tütar Kim ning kõigi nendega tekkis kohe kodune ja lihtne kontakt.
Gardinerid lahkusid kodunt Uus-Meremaalt 2. aprillil, Tallinna saabusid 27. mai õhtul ja lahkusid
3. juuni lõunal Tallinn-Frankfurt-Singapur-Auckland-Nelson reisiga, jõudes koju 5. juuni õhtuks.
