Jälgi meid

UUDISED

150 TÄIS | Eiffeli torni eelkäija tähistas juubelit

Prantsusmaa suursaadik Emmanuel Mignot | Hard Roosna
Ristna tuletorni 150. sünnipäeval oli kohal Prantsusmaa suursaadik Emmanuel Mignot, kes avaldas lootust, et Ristna tuletorn omandab nüüd, uute päevavalgele toodud faktide valguses, uue tähenduse.

Nii mitmeidki maailma tuletorne soovitakse seostada Pariisi sümboliks saanud torni ehitaja Gustave Eiffeli nimega. Nüüdseks on arhitekt Indrek Laos dokumentaalselt tõestanud, et vähemalt Hiiumaal on üks selline tuletorn. 27 meetri kõrgune Ristna tuletorn valmis ehitusinseneri Gustave Eiffeli Pariisi töökodades. Pärast esimese maailmasõja lahingutes saadud vigastusi kaeti torn betooniga.

Eile 150. sünnipäeva tähistanud Ristna tuletorn sai valmis 15 aastat varem kui kuulus Eiffeli torn, mis püstitati 1889. aasta Pariisi maailmanäituseks. 

„Ristna tuletorni võib võtta kui prelüüdi või eelmängu tema kõige tähtsama teose, Pariisi Eiffeli torni rajamisele,“ ütles Laos, kes uuris Ristna tuletorni saamislugu oma Eesti Kunstiakadeemia doktoritöö raames. 

Tuletorni juubeli puhul avas Laos Hiiumaal kaks näitust. Neist üks on üleval Ristna tuletorni galeriil ning annab täpse ja põhjaliku ülevaate tuletorni valmimisest. Samas seisab ühel stendil täispikkuses Gustav Eiffel, selja taga kõrgumas Pariisi Eiffeli torn.

Koos kaaslastega Hiiumaale saabunud Prantsusmaa suursaadik Emmanuel Mignot rääkis huvitavaid fakte Pariisi Eiffeli torni kohta. Arhitekt Stephen Sauvestre projekteeritud ja nüüd selle ehitaja Eiffeli nime all tuntud torn valiti konkursil teiste seast välja seetõttu, et see oli neist ainuke teostatav projekt. Juba esimese kuue näitusekuuga kattis torn kõik ehituskulud.

Hiiu Lehele ütles suursaadik, et Eiffeli loomingust on nüüdseks saanud kogu Prantsusmaa sümbol. Ristna tuletorni ilu aga on lausa lummav: „See lihtsalt ei sekku maastikku, vaid täiendab seda, muutes seda veelgi ilusamaks.“

Gustave Eiffelit nimetas ta erakordselt säravaks inseneriks, kes lõhkus tavaehituse kaanoneid, viies seda moderniseerumise suunas, tehes seda ennekõike ambitsioonikate sildadega, mis valmistati metallkonstruktsioonidest, milliseid varem ei tuntud.

Sünnipäeval osalenud vallavanem Hergo Tasuja tõdes, et tuletornidel on Hiiumaa elus olnud oluline koht. Vallavanem tänas Indrek Laost, et ta on tuletornide ajalugu hiidlastele selgemaks teinud ja sellega kogu Hiiumaad suuremaks teinud. Suursaadikult aga soovis ta, et kõik, kes sel suvel külastavad Eiffeli torni, võiks läbi astuda ka Ristna tuletornist.

Huvi Hiiumaa tuletornide saamisloo vastu sai Indrek Laosel alguse ühest Ööülikooli saatest, kus Hiiumaa muuseumi teadusdirektor rääkis Tahkuna tuletornist ja selle võimalikest seostest Eiffeliga. „Mõtlesin, et kus suitsu, seal tuld – kui on mingisugune legend, siis võib sel olla alust.“

Indrek Laos on uurimistöö käigus üle vaadanud Prantsusmaal asuvad arhiivid ning tänu prantsuse ja vene keele oskusele on originaaldokumendid olnud talle kättesaadavad. Venemaa arhiivid, mille abil Jaan Vali koostas Eesti tuletornide ajaloo, aga on nüüd Eesti uurijate jaoks suletud.

 

Tahkuna tuletorni rääkimata lugu

Reklaam. Lugemise jätkamiseks palun liigu edasi.

 „Mõnes mõttes on kahju, et parvlaeva Tiiu seinal on kirjas kaks fakti Tahkuna tuletorni kohta ja kumbki ei vasta tõele,“ märkis Laos. Üks väide on, et tuletorn osteti 1871. aasta maailmanäituselt Pariisist, teine, et Ristna ja Tahkuna tuletornid läksid vahetusse. 

Laos ütles, et tol aastal polnud maailmanäitus võimalikki, kuna võimule tuli Pariisi Kommuun ning linnas olid rahvarahutused. Tuletornide rajamise ettevalmistus aga oli niivõrd kohaspetsiifiline ja kallis, et selline möödalaskmine nagu vahetusseminek ei tulnud kõne allagi.

Indrek Laose sõnul on Tahkuna tuletorni taga üks palju huvitavam ja põnevam lugu, millest oleks põhjust rääkida tuleval aastal kui sellelgi tuletornil saab 150 aastat täis.

Sünnipäevalaps Ristna tuletorn ja külalised: vasakult esimene Indrek Laos, suursaadiku saatjad, suur­saadik Emmanuel Mignot ning paremalt vallavanem Hergo Tasuja ja Kõrgessaare osavalla esindaja Anne-Ly Torstensson. | Harda Roosna

Maikuust 31. oktoobrini on Ristna tuletorni galeriis avatud hüpiknäitus „Eiffel“.

Galeriinäituse juhatavad sisse tuletorni õuel metalltahvlikestel QR-koodid, mis eri rakurssidest näitavad Ristna tuletorni sellisena nagu see algselt oli.

Ristna tuletorni kohta saab lugeda ja Indrek Laosi uurimistööd toetada veebis www.ristnaeiffel.ee

Metalltuletornide loomislugu tutvustav näitus „Metalltuletornide suur viisik“ on avatud Käina Tuuletorni näitusesaalis 10. juunini. 

Näitusel on tuletornide fotod, ajaloolised originaaljoonised ja asukohakaardid. Põhjalik uuring esimestest metalltuletornidest on teostatud kahe aasta jooksul maailma eri paikades Jamaikast kuni Uus-Kaledooniani toimunud ekspeditsioonidel. 

Indrek Laos on tegevarhitekt arhitektuuribüroos Flux Projekt, talle on omistatud volitatud arhitekti ning arhitektuuripärandi spetsialisti kutsed, alates 2020 täiendab muinsuskaitsealaseid teadmisi EKA doktoriõppes.

Veel lugemist:

UUDISED

President Alar Karise Võidupüha paraadil Narvas süüdatud võidutuli jõudis Hiiumaale. Võidutuli jõudis kell 17 Kärdla sadamasse ja anti üle Heigo Tasujale. Külalistel oli võimalik...

GALERIID

Orjaku sadamas kostitati  laupäeval hiidlasi ja Hiiumaa külalisi kohaliku söögi- ja joogikraamiga ning kohalike väiketootjate laada- ja uudistoodetega. Oma tooteid pakkusid ka külalised mere...

GALERIID

Toimusid lastejooksud pisematele, ühe ja kahe kilomeetri jooksud veidi suurematele ning 4,5km ja 9kn jooksud kõigile soovijatele. 

GALERIID

Fotod: Eike Meresmaa