Arne Ader (loodusemees.ee) Liiki peeti selles piirkonnas juba väljasurnuks, kuid 2014. aastal nägi Nika
Paposhvili Tabatskuri järvel Gruusias jälle üksikuid tõmmuvaeraid. Järgneval aastal leidis ta ka märke pesitsemisest.
Avastuse üle rõõmsana asus Poposhvili otsima rahastust populatsiooni edasiseks uurimiseks ning vajaliku kaitse alla võtmiseks. Kui see paar aastat hiljem õnnestus, selgus, et ainus tõmmuvaera pesitsuspaik Gruusias ja kogu Kaukasuse piirkonnas on väike hektarisuurune saar Tabatskuri järve põhjaosas. Seal pesitses neid 25–35 paari.
Siiski selgus, et kohalikud elanikud korjasid mune toiduks, mistõttu oli edukalt pesitsevate paaride arv veel väiksem – näiteks 2017. aastal koorusid pojad vaid kuues pesas. Kui teadlastel õnnestus aegamisi saavutada kohaliku elanikkonna usaldus ja tugi ning mune enam ära ei korjatud, tundus, et mure on lahendatud. Kuid siiski jäi pesitsusedukus madalaks.
Selgus, et kuigi pojad koorusid, hukkus neid nii kalavõrkudes kui ka armeenia hõbekajakate (Larus armenicus) läbi: enne lennuvõimestumist sõid järvel arvukad kajakad pojad ära, sealjuures olid kajakate rünnakud edukamad juhul, kui vanalinnud olid mootorpaatide möödasõidust häiritud ja lahkusid korraks pesalt. Selle vastu võitlemiseks moodustati koostöös kaluritega vaeraste toitumispiirkonda kalapüügi keelualad.
2020. aastal lõpetasid paljud armeenia hõbekajakad pesitsemise varem, mistõttu langes vähem vaerapoegi nende saagiks. Kuna sel aastal lennuvõimestus saarel ligikaudu kaheksa korda rohkem tõmmuvaeraid kui eelneval aastal, võiks häid tulemusi anda ka kajakate arvukuse piiramine. Edaspidi kavatsetakse uurida ka tõmmuvaeraste talvitusalasid ning Gruusia populatsiooni geneetilist isoleeritust – seda kõike lootuses, et ühel päeval pesitseks Kaukasuse piirkonnas jälle rohkelt
tõmmuvaeraid.
RIIN VIIGIPUU
Tartu Ülikooli ökoloogia ja maateaduste instituudi zooloogia osakonna doktorant
Loe lisaks: BirdLife International 12.08.2021 Surprise rediscovery of threatened duck diverts species from extinction.
