Tapio Vares Kõige lihtsamalt öeldes: see puu on ära unustanud puhkeperioodi. Kui tavaline plaatan kasvatab uusi lehti peamiselt märtsist juulini ja õitseb märtsis-aprillis, siis igihaljas teisend kasvab aastaringselt ja ka õitseda võib peagu aasta läbi, pidades pausikese vaid juulis.
Kahjuks on netis selle alamliigi kohta vähe teavet. Enamasti räägitakse 29st või kuni poolesajast puust, rohkem neid saarel justnagu polevatki. Kasvavad nad näiteks Gortyses, Azogires, Monastirakis, Voris, Vryssesis ja Fodeles. Neist vaid Gortyse puu on hästi lihtsalt leitav, kuna asub sealsel kuulsal varemeteväljal. Tegelikult olime aprilli teisel poolel igihaljaste plaatanite otsimisega hilja peale jäänud. Kuidas sa neid enam eristad, kui kõik plaatanid on juba suviselt lopsakad? Oleks pidanud jaanuaris tulema…
Niisiis ainus kindel koht oli Gortys. Asub see Lõuna-Kreeta tasandiku servas. Kogu lai org on üksainus suur õlipuude meri.
Buss lasi meid Gortyses välja. Kohe tee servas algas vägevate õlipuude istandik. Vintis, soonilised ja auklikud tüved, puha viiejalase läbimõõduga. Kui vanad küll võivad olla sellised puud?
Teisal varemed – siin on elatud juba kuus tuhat aastat! Ümbrus on täis müürinukke, on üksainus suur pundar ajalugu. Ma ei üritagi siinkohal sellesse süveneda.
Seal on Rooma turuplats ja termid ning hellenite nekropol ja akropol. Vastas orunõlval joonistus välja amfiteater. Siin aga akvedukti meenutav müür ja 5. sajandi Agios
Titose basiilikavare, mis koos küpressisammastega lõi postkaardiliku vaate.
Maas vedeles terrakotatükke. Kui vanad? Bütsantsi ajal oli Gortys Kreeta ja Küreene (Liibüa) provintsi pealinn.
Ning seal, aia sees oli ka too igihaljas plaatan. Piidlesime võrktara tagant, sest piletiraha ei viitsinud maksta. Jalgrajad reetsid, et paljud uitavad peamise kompleksi ümber niisama vabalt ringi. Puu oli sildiga tähistatud, aga nägi kuidagi kidur välja. Tüvi veidi üle jalase läbimõõduga, oksad osalt kuivetunud. Samas omamoodi mõjus oli ta igatahes. Kasvud väga väikesed, lehed läikivamad kui tavalisel heitlehisel plaatanil.
Paistis, et juurekaelalt tärkavad võsud näpistatakse ära. Miks mitte lasta uut noort haru ühest neist kasvada?
Puu kõrval voolas veerohke oja, pigem isegi väike jõeke. Kaldail hiidroog, rabedad remmelgad, oleandrid, viigipuud, metsistunud kuni 4 m kõrged sõrmlehised riitsinusepõõsad, lisaks taamal terve eukalüptisalu. Ja mõned plaatanid. Nii umbes kuus tükki. Nende tumedad lehed osutusid väga läikivateks, nahkjateks. Uuemad lehed võrseotstes veidi pehmemad. Kas on needki kuus igihaljad plaatanid? Tõesti, miks peaks too aiasisene puu olema siin ainus taoline? Isemoodi nägid nad välja igatahes, kuid päris kindel saaks nende igihaljuses olla talvel, kui tavalised plaatanid lehed maha loobivad.
Murdsin mõne lehenäidise ja, suutmata kiusatusele vastu panna, ka mõne vana seemnepalli, kusjuures leidus juba ka uusi ja noori. Noh, et Hiiumaal maha külvata. Mis on muidugi mõttetu tegevus. Kui idaplaatani levila põhjapiirilt Bulgaariast toodud plaatanid ja seemnelised järglased juba kolmandat talve tagasi külmuvad, siis mis neist lõunamaalastest tahta. Igihaljast plaatanit Hiiumaal kasvatada on mõistagi lootusetu üritus. Aga mõnda aega toataimena? Siis saaks selge soti, kas Gortyse plaatanid tõepoolest igihaljad on.
P.S. Jaanipäevaks tärkas mu koduaia peenras hulk tibatillukesi Gortyse plaataneid.
