Ettevõtjate peamine murekoht – ühistransport

Vallavanem Reili Rand kohtus ettevõtjatega, et anda ülevaade valla käivitamisest ja vastata küsimustele. Enim kõneainet pakkusid Hiiumaa ja mandri transpordiühendused.
Teisipäeval Rannapaargus toimunud kohtumisel osalenud rohkem kui 30 ettevõtja peamine murekoht oli mandri ja Hiiumaa laevaühendus.
“Kaks ja pool kuud tagasi tegime ettevõtjate liiduga toetuskirja, et Hiiumaa vald saaks kaasa rääkida ühistranspordi toimimisel, praegu aga on meie praamiühendus minu hinnangul madalhooaja üks halvimaid,” oli Hiiumaa ettevõtjate liidu esimees Tanel Malk kriitiline.
Ta küsis, kuidas asi edasi arenenud on ja viitas, et praegu pole endiselt Hiiumaa- poolset isikut, kes transporditeemaga tegeleks.
Reili Ranna sõnul ringleb valla ettepanek seaduse­muudatuseks ja valla lisamiseks riigihanke lepingupartneriks talle teadaolevalt riigikogu ja majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi vahel. “Ministeerium ei ole veel pidanud võimalikuks teha muudatust, et saarte oma­valitsused saaks maavalitsusega sarnase otsustusõiguse parvlaeva- ja lennuühenduse korraldamisel,” ütles Rand. Tema sõnul sõltub hiidlaste huvidega arvestamine osapoolte koostöötahtest ja saare­elanike võimest ennast kuuldavaks teha.
Ilusast jutust tegudeni ei jõuta
Volikogu esimees Aivar Viidik rääkis, et on püüdnud kutsuda minister Kadri Simsonit Hiiumaale, kuid seni pole see visiit ministri plaanidesse mahtunud. Ta lisas, et tegeleb sellega edasi, et minister Hiiumaale tuua.
Malga kommentaar kahe viimase aasta kogemusele tuginedes oli, et laua taga räägitakse väga ilusat juttu, aga tegelikult kasutatakse hiidlaste suhtes jõupositsiooni. “Viimases lõpus nägid nad, et maavalitsusel enam midagi väga teha pole ja pandi reisinumbrid ette ja öeldi, et nii on,” nentis Malk, viidates detsembrikuisele vaidlusele, kui maavalitsus ei nõustunud talviste reiside arvu vähendamisega argipäeviti ja lau­päeval viielt neljale.
Ettevõtjate liidu esimees rõhutas, et Hiiumaa pool peab saama ka seadusliku jõu, et need asjad edaspidi nii ei käiks.
Ettevõtja Enn Randmaa tõi võrdluse, mis juhtuks, kui näiteks Hansa Liinide Hiiumaa piirkonnajuht otsustab ise, mis maakonnaliine ta on nõus sõitma ja milliseid mitte. “Selle teema eest tuleb tugevalt seista, sest muidu sõidetakse meist lihtsalt üle,” kinnitas Randmaa.
Viidik tunnistas, et talle oli suureks üllatuseks, kuidas sai tekkida olukord, kus vald, maavalitsus ja ettevõtjad ei kooskõlastanud talvist liini­graafikut ja järgmisel hetkel tekkis graafik, mis oli juba kooskõlastatud. “See on koht, kus katsetatakse, kumb järgi annab. Venitatakse ja survestatakse kuni ei jää üle muud kui järgi anda,” nentis ta.
“Hiidlased pandi seekord lihtsalt fakti ette,” ütles Malk. “Järgmiseks aastaks on aga vaja otsust, mis annab Hiiumaa valla allkirjale kaalu.”
Kohtumine vedajaga tuleb
Volikogu esimees Aivar Viidik rääkis, et koos vallavanemaga osalevad nad TS Laevade kontoris toimuval arutelul ja kavas on neil teemadel tõsiselt vestelda. Viidik märkis, et omavalitsusel on kaks olulist nõudmist: “Meie soov on, et tipphooajal oleks praami­graafik maksimaalselt tihe ja juhul, kui tekib mahajäämiste risk, siis ka ajutise lisalaeva toomine liinile.”
Teine teema, mis lauale tõstetakse, on täiendavate kaldarampide ehitus. Viidik ütles, et tema andmetel on sadamate omanik, AS Saarte Liinid lubanud teise kaldarambi ehitada 2019. aastal.
Selgituseks, et sadamate suurremondi ajal ehitati rahapuudusel Heltermaa ja Rohuküla sadamasse vaid üks uute laevade vastuvõtmiseks sobiv kaldaramp. See andis tagasilöögi mullu oktoobris, kui Rohuküla sadamas seisnud Leiger ei saanud rikke tõttu kai juurest lahkuda ja Heltermaalt teele asunud Tiiul polnud kusagil silduda.
Veel üks eesmärk on saada parvlaevade sõiduplaan aastaringselt selliseks, et väljumiste vahe oleks maksimaalselt kolm tundi praeguse viie asemel.
Hiidlased suurt lennukit ei vaja
Rand rääkis kohtumisel ette­võtjatega, et kohtus lennujaama juhatuse liikmetega ja nende sõnum oli, et sel aastal tehakse Kärdla lennujaamas olulised parandustööd. Esimesena uuendatakse augusti teises pooles rajakatet.
Kohtumisel juhatuse liikmetega oli teemaks ka täppis­lähenemisseade ILS. [Pikemalt samal teemal lk 3 – toim]
Vallavanema sõnul on vaja sel aastal ette valmistada lennuhange ja järgmise aasta kevadeks peab olema leitud uus operaator. Rand märkis, et maanteeamet on väljendanud valmisolekut omavalitsus otsustusprotsessi kaasata, kuigi tegelikult neil selleks kohustust pole. “Eks me koostöös saarlastega trügime ka laua taha ja ei jäta seda teemat tähelepanuta,” lubas vallavanem.
Malk juhtis tähelepanu, et saarlased soovivad liinile suurt lennukit, mis tähendab, et vedu läheb kordades kallimaks.
Vallavanem ütles, et ei olda ühe suurema lennuki liinile toomise vastu, kuid hiidlaste jaoks on olulisem, et lendude arv ei väheneks ja piletihind ei tõuseks.