Erivajadustega noori raske üles leida

Pühalepa noorte­keskuse juhataja Klaire Leigri sõnul on nad aastaid püüdnud üles leida Hiiumaa erivajadustega noori, aga on põrkunud probleemiga, et info nende kohta on salastatud.
Klaire Leigri ütles, et nad sooviksid kaasata ka erivajadusega lapsi ning noori Suuremõisa noortekeskuse huvi­tegevustesse, sest suhtlemine on neile oluline ja meisterdamine arengule kasulik.
Mõned aastad tagasi hakkas Leigri tegema Pühalepa savikojas saviringi erivajadustega noortele. Aastate jooksul oli ringis viis osalejat, mis on sobilik arv. Leigri selgitas, et rohkem lapsi korraga tundi eriti ei mahukski, sest eri­vajadustega noortel on enamasti kaasas kas tugiisik või lapsevanem.
Ligi aasta pole ringitunde enam toimunud, sest huvi on väike, aga valmidus selleks on endiselt olemas. Noorte­keskuse juhataja leiab, et ilmselt on suurimaks probleemiks infosulg ja see, et teave lihtsalt ei jõua erivajadustega noorte ja nende vanemateni.
Kuigi Hiiumaa erivajadustega noored on Pühalepa noortekeskuse ringidest vähe osa võtnud, on võimalust kasutanud paljud mandrilt pärit erivajadustega noored. “Vallas ja maakonnas aga põrkusin probleemiga, et info on salastatud, isegi toonane sotsiaalnõunik ei osanud öelda, millised erivajadused on meie valla noortel ja kes nad on,” tõdes Leigri.
Seni on tal info vaid kooli ja lasteaiaga seotud hariduslike erivajadustega noorte kohta, aga mis puudutab valda laiemalt, siis seda infot on raske kätte saada. Samas on see teema, mida tahetakse tõsiselt ette võtta, kinnitas Leigri.
Tema arvates on oluline teada, kuidas erivajadusega noori kaasata ja millised on nende igapäevased vajadused. Samuti seda, kas noorte­keskusel on kõik tingimused, et erivajadustega noortega hakkama saada.
Probleemi pole pääseda
Pühalepa noortekeskuse savi­kotta sisse näiteks ratas­tooliga, ka invatualett on seal olemas, aga näiteks noortekeskuse teisele korrusele ratas­tooliga ei saa. “Kui teame, et mõnele meie korraldatud üritusele on tulemas erivajadustega noored, saame oma tegevuse viia vastavasse ruumi – me peame ise oskama hästi mobiilsed olla ja nendega kaasa mõelda,” rääkis Leigri.
Nii ei ütle nad kunagi ühelegi erivajadusega noorele ära, kui ta soovib mõnes noortekeskuse ettevõtmises kaasa lüüa. Siis ei korraldata sündmust teisel korrusel, vaid kolitakse ise ruumidesse, kuhu kõik ligi pääsevad.
Klaire Leigri soov on selle teemaga jõuda maakonna­tasandile, et kõigil erivajadustega noortel oleks võimalus huvitegevuses osaleda ja teiste omaealistega suhelda.