Eriüksuslased turnisid laevaparrastel

Esmaspäeval-teisi­päeval harjutasid õppuse Kevadtorm raames kaitseväe erioperatsioonide väe­juhatuse, õhuväe ning politsei- ja piirivalveameti K-Komando üksused pardumist sõitvale reisi- ja parvlaevale.
Ühisõppus leidis aset Tal­linna sadamas ja Rohuküla–Heltermaa liinil sõitvatel parv­laevadel, kus harjutati lähenemist parvlaevale ja eriüksuse võitlejate tõusmist kõrgema pardaga alusele.
Kaitseväe erioperatsioonide väejuhatuse ülem kolonel Riho Ühtegi ütles saadetud pressiteates, et ühiselt panustatakse kaitseväe ja siseministeeriumi eriüksuste väljaõppesse, osaletakse üksteise õppustel ja jagatakse omavahel oskusteavet.
“Väikeriigina peame oma piiratud ressursse maksimaalselt ära kasutama ja eriüksuste koostöö on üks näide sellest, kuidas sarnase ettevalmistusega, kuid igapäevaselt erinevate ülesannetega üksused vajadusel üksteist toetada saavad,” lisas Ühtegi.
Tema sõnul on tänapäevane ohupilt ja konfliktide olemus muutunud ning näiteks hübriid­ohu puhul on keeruline vahet teha, millal pöördub politsei pädevusse kuuluv olukord sõjaliseks tegevuseks. “Just selline olukord võib tekkida ka merel. Üldjuhul räägime me terrorismi­vastasest operatsioonist, kuid teatud olukordades võib tegu olla täiesti sõjalisi eesmärke täitva operatsiooniga. Samas on taktikaline käitumine mõlemal puhul üsna sarnane,” ütles Ühtegi lisades, et Eesti peab mereriigina olema valmis lahendama mistahes olukordi merel.
Rannakaitset harjutati Saaremaal
Eelmisel esmaspäeval alanud õppusel Kevadtorm osaleb kokku üle 9000 kaitse­väelase 17 riigist. Muuhulgas tõi Poola kaitseväe õppusele Kevadtorm rannakaitse raketikompleksi. Nädal aega harjutas Eesti merevägi koostööd Poola ranna­kaitse raketisüsteemiga. Teisipäeva õhtul laaditi raketikandjad Saaremaa parvlaevale ja veeti Saaremaale. Mereväe ülem mereväe­kapten Jüri Saska ütles ERRile, et meie merevägi andis poolakatele ette sihtmärgid merel ja nemad üritasid saadud teabe põhjal simuleerida märkide hävitamist.
Haavatavad Eesti saared
Aprilli keskel vahendas Posti­mees Rahvusvahelise kaitse­uuringute keskuse (RKK) raportit, milles leiti, et Balti­maades on eriti suureks probleemiks nn merepimedus ehk võimetus oma randa kaitsta. Artiklis tsiteeritakse Poola riiklikku julgeolekubürood, mis on merepimedust nimetanud riskiks ja kutsunud muutma maaväekeskset sõja­väekultuuri.
Eesti saarte kohta ütles raporti kaasautor, RKK teadur Tony Lawrence, et need tunduvad üsna kaitsetud ja haavatavad, kuna vaenlane võib mõne saare enda kätte haarata, paigutada sinna oma relvasüsteemi ja tekitada nn ligipääsumulli lääne ja lõuna poole. “Seda riski tuleb tõsiselt võtta,” ütles Lawrence.
Tema soovitus oli, et Balti­maad vajavad rohkem ranna­kaitsevõimekusi: mitmeotstarbelisi aluseid, aga ka rannakaitserakette. Samuti tuleks mõelda merel ja maal olevate rannakaitsevahendite tasakaalule.