Kärdlas töötab Eesti esimene suur päikeseelektrijaam, mis annab kõikidele järgmiste suurte päikesejaamade arendajatele kindlust, et ka siin laiuskraadil tasub päikesest elektrit toota.
OÜ FootonVolt juhatuse liige Marek-Andres Kauts ütles, et Kärdla elektrijaama on üksjagu palju vaatamas käidud nii Eestist kui mujaltki. “Kõik need, kes on Eestis suuri päikesejaamu teinud, on silmas pidanud, kuidas Kärdla jaam tööle läheb ja kas õnnestus,” ütles Kauts.
Küsimused, millele paljud arendajad vastuseid ootasid, on, kas jaam ikka toodab piisavalt, kas õnnestub see võrku ühendada, aga ka see, kuidas eri tootjate komponendid funktsioneerivaks süsteemiks ühendada. “Kärdlas said need läbi proovitud ja ma arvan, et kogu sektorile on see kasulik,” hindas Kauts eraettevõtte võetud riski tulusaks laiemaltki.
“Kärdla jaamal on Eesti päikeseenergeetikas oluline roll – nii suurt päikesejaama keegi varem teinud ei olnud ning selle teadmise ja kogemuse põhjal, mis me siit kogusime, järgmised jaamad ehitatud saavad,” kinnitas Kauts, et võetud risk õigustas end. “Aega kulus niipalju kui kulus, aga siin said mitmed eeldused kas kinnitust või siis selgus, et need on mõnevõrra teistsugused kui alguses eeldati.”
Kauts ütles, et ootused sellise jaama valmimisaja, tootmisnumbrite, sh finantsilise tootluse ja tasuvusaja suhtes peavad olema realistlikud. “Tasuvusaeg on sellistel jaamadel ikkagi pikk ja kapitali tootlus ei ole võrreldav näiteks kinnisvarainvesteeringutelt oodatavaga, aga kui ootused on realistlikud, siis selliste jaamadega on elektrit tootes võimalik ära majandada,” kinnitas ta.
Katsetusteks kulus üle aasta
Kärdla päikeseelektrijaama valmisehitamine kestis mõned kuud ja selle tootmisosa valmis mullu aprillis. Planeerimise ja ettevalmistustega alustati 2016. aastal esimeses pooles. Katsetusi tehti juba mullu suvel, novembris lülitati jaam võrku ja algasid põhitestid, mis said tehtud märtsiks. Järgnes katsetuste kontroll võrguettevõtte Elektrilevi ja Eleringi poolt. Nüüdseks, peale enam kui aasta kestnud teste, on jaam juba paar kuud võrku elektrit tootnud.
“Sellise suure jaama katsetused võtavadki nii palju aega,” ütles Kauts. Tema sõnul tuleb järgmiste suurte jaamade rajamisel sellega lihtsalt arvestada.
“Võrguettevõte kontrollib, et energia, mida võrku toodetakse, vastaks võrgueeskirjaga sätestatud kvaliteedinõuetele,” selgitas Kauts, et võrguettevõte ühtlasi ka vastutab, et toodetud energia vastaks nõutud parameetritele.
Ka peab nii suurel päikeseelektrijaamal olema võimekus, et võrguettevõte saaks vajadusel jaama juhtimise üle võtta, kuna selle toodangumaht mõjutab võrgu kui terviku toimimist. Seega testiti katsetuste käigus ka jaama ülevõtmist ja juhtimissüsteeme.
Praeguseks on kinnitus, et jaam toimib, olemas nii Elektrilevilt kui Eleringilt. Katsetused aga jätkuvad, näiteks testib ettevõte ise kui pikk või madal peab olema paneelidevaheline rohi ja kui tihti peaks paneele pesema – sellest sõltub kui palju kulutusi pargi täisvõimsusel töös hoidmiseks teha tuleb.
Kärdla päikeseelektrijaama rajamisel oli eri töölõikudes hõlmatud hulk Eesti ja välismaa ettevõtteid nagu Solar4You, Elektritsentrum, ABB, Martem ja Nordic Power Management.
Hiiumaal riskid madalad, asjaajamine lihtne
Jaam toodab Elektrilevi võrku ja jaama täisvõimsus on samas suurusjärgus Kärdla suvise tarbimiskoormusega. “Kuigi üksikute elektronide teekonda eristada ei saa, võib teatud mõttes öelda, et suveperioodil täisvõimsusel töötades katab jaam Kärdla elektritarbimise,” võrdles Kauts.
Jätkuvalt on jõus ka välja käidud kava hakata elektrit müüma naaberkinnistutel asuvatele tööstusettevõtetele otseliini kaudu. Selleni jõutakse ehk järgmise aasta esimeses pooles, sest see eeldab ka teatud investeeringuid. Kauts ütles, et huvi selle võimaluse vastu on tundnud ka kohalik omavalitsus.
Veel ühe suure plussina nimetas ta, et Hiiumaal ehitades ei pea ettevõtja muretsema, et keegi ehitusplatsilt midagi varastab.
Ka kiitis ta Hiiu valla asjaajamise kiirust: “Turvaline keskkond ja lihtne asjaajamine omavalitsuses – see igati soosis, et esimene selline päikesejaam sai rajatud just Hiiumaale.”
Samas ei ole Kärdla jaam enam Eesti suurim. Veidi suurem, 4232 paneeliga OÜ Olsson & Nielsen Nordic päikeseelektrijaam valmis sel kevadel Järvamaal, Peetri aleviku kõrval.
Rajavad jaamu üle Eesti
Päikeseelektrijaam on kõige väiksema, sisuliselt olematu keskkonnamõjuga elektritootmise viis. Maaala, kus jaam umbes 30 aasta pärast tegevuse lõpetab, saab uuesti kasutusele võtta, kasvõi näiteks põllumaana. Samuti ei aurustu päikesepaneelidest midagi kahjulikku ning mulda ei imbu ühtki kahjulikku kemikaali või õli. Nii paneelid kui nende metallosad, kõik on taaskasutatavad. Seepärast päikesejaamu ka riiklikult toetatakse. Elektrituruseaduses on sätestatud, et elektritootmisvõimsuse finantseerimiseks vajalikku taastuvenergia toetust saavad päikesejaamad, mille tootmisosa on valmis selle aasta lõpuks. Seega on kõigil investoritel, kes päikeseelektrit riigipoolse toetusega toota kavatsevad, järgmiste jaamade ehitamisega päris kiire.
Kärdlas saadud kogemus annab ka OÜ FootonVolt omanikele julgust ehitada Eestisse veel päikesejaamu. “Üht-teist teeme nende puhul ehk teistmoodi, aga igal juhul andis Kärdla kogemus kindluse, et niisuguste jaamadega saab Eesti laiuskraadil elektrit toota,” kinnitas Kauts. FootonVolti järgmised jaamad kerkivad selle aasta jooksul mandrile, välja öeldud kohad on Rakvere, Harjumaal Anija vald, Kuusalu, Viljandi ja Tamsalu.
Ilmar Kompus on investeerimisfirma Koha Capital kaudu olnud varem suurosanik sellistes ettevõtetes nagu Solarise keskus, kinnisvaraportaalis City24, BNSis ja tal on vähemusosalus Jägala hüdrojaamas. Tuntust kogus ta kui Sky Media juht.
