Mõisapark oma väärikas eas ja liigirikkuses on Emmaste mõisakompleksi lahutamatu osa, pakkudes silmailu möödujatele ja liikumisvõimalusi pargi keskel asuva kooli õpilastele. Paraku on aeg teinud pargipuudega oma töö. Peagu iga suurem torm on mõisapargis kaasa toonud langenud puid ja tugevama tuulega ei julge koolipere pargis liikudagi. Suur osa puudest on muutunud ohtlikuks nii inimestele kui ka läheduses asuvatele hoonetele. Puude seisundit on esmapilgul raske hinnata, pealtnäha terve puu on osutunud seest tühjaks ja olnud kergeks saagiks tugevamale tuulele.
Detsembris andis mõisapargile oma hinnangu ja märgistas mahavõtmist vajavad puud maastikuarhitekt Kristiina Hellström. Tema sõnul on mahavõetavad puud valdavas enamuses saared, mis on haigestunud saaresurma. Sellised puud on ohtlikud, kuna seen mädandab juured, mistõttu puu võib isegi nõrga tuulega jalalt maha kukkuda. Paraku on peagu kõik pargi saarepuud haigustunnustega – surnud, peagu surnud või hääbumas (viimasel juhul okste viimaste aastate juurdekasv peaaegu puudub, võrsed on lühikesed). Õnneks ei ole haigus tabanud kahte kõige jämedamat saart – ühte kooli ees, kirde pool, ja teist parkla juures.
Kümme pargis märgistatud vahtrapuud on kuivanud latvade ja/või suurte tüvevigastustega ehk seest pehkinud ning teiste puude alla jäänud kidura kasvuga ja kuivavad puud. Aeg teeb oma töö ka hõbepaplitega, mis on vanemas eas murdumisohtlikud, kuna kipuvad seest pehkima. Kaks märgistatut on eriti viletsad, kaks tee kohal kaldu ja üsna kahtlased. Õnneks jääb alles ka nooremaid, elujõulisi isendeid.
Enamik hobukastaneid on vanad, aga välisel vaatlusel tunduvad olevat suhteliselt heas seisus. Vanad tammed on enamasti väga lühikeste aastakasvudega ja rohkete kuivanud okstega, mis viitab nende kehvale tervisele. Tamm aga on tugevate juurtega puu, naljalt see pikali ei kuku. Vanu hobukastaneid, tammesid ja jalakaid võiks veel säilitada, aga neid tuleks jälgida. Järgmine inventuur pargis tuleks ette võtta mitte hiljem kui viie aasta pärast, kuna viimases elujärgus vananevad puud kiiresti ja võivad muutuda ohtlikuks.
Mõisapargi uuendamisega ei saa enam oodata. Töid tuleb alustada juba sel kevadel. Peale suure hulga ohtlike puude mahavõtmist jääb pargiala tõenäoliselt harjumatult lagedaks. Paraku on see pargi uuendusprotsessis üks kurvemaid hetki. Samas alustame võimalikult kiiresti uue pargi planeerimisega ja loodetavasti saab kogukond peagi kaasa aidata uute puude istutamisel.
Täna rajame homset, lootuses, et järgmised põlvkonnad saavad taas liigirikkas mõisapargis jalutada.
Merje Kikas
Emmaste põhikooli direktor