Eesti Vabariigi 99. aastapäeva eel tegi Statistikaamet valiku nendest rahvusvahelistest pingeridadest, kus Eesti on tippude hulgas.
“Esimesed heidetakse,/ tagumised tapetakse,/ servapealsed surmatakse,/ keskmised koju tulevad.” Need on read eepose “Kalevipoeg” üheksandast loost. Mis on neil ridadel ühist statistikaga? Edetabelid! Peaaegu alati kuum kaup. Ikka ja jälle emotsioone tekitavad. Mõnedele positiivseid. Mõnedele negatiivseid. Mõned nõuavad edetabelite avaldamise keelustamist, isegi kuriteoks kuulutamist. Näiteks riigieksamite alusel koolide järjestamine.
Miks? Tõlgendamine! Spordis lihtne. Kaugushüppes näiteks. Teed pikima hüppe, oled võitja, oled parim. Teed lühima hüppe, ei ole võitja, ei ole parim. Suusahüppes võib nii juhtuda. Stiilipunktid mõjutavad. V-stiil. Saad kõrged stiilipunktid. Täna! V-stiil. Saad väga kasinad stiilipunktid. Polegi sellest väga palju aega möödas. Ilu on vaataja silmades. Ilu võib olla ka reeglites. Hinnang võib sõltuda hindajast. Hinnang võib sõltuda vaatenurgast.
Kas väike palk on hea või halb? Palgasaajale tõenäoliselt halb. Kuidas olid lood ettevõtluskeskkonnaga? Kas madalad tööjõukulud polnud seal mitte positiivsed? Hind on ostjale ikka kallivõitu. Kaup võiks müüja arvates ikka kallim olla. On muidugi erandeid.
Mida hinnata? Kuidas hinnata? Teeme mõttelise eksperimendi. Võtame töötuse määra. Teeme edetabeli. Oletame, et Eesti töötuse määr on 15 protsenti. Aga enamikul riikidel on see kõrgem. Oleme edetabelis teisel kohal. Kas võime rahul olla? Kas meil on hästi? Meie töötuse määr langes. Teistel riikidel langes samuti. Meist kiiremini. Oletame, et meie töötuse määr on 4 protsenti. Paljudel teistel riikidel on väiksem. Oleme edetabelis 15. kohal? Kas võime rahul olla? Kas meil on hästi? Kas meie töötuse määr võiks olla 0 protsenti? Kas siis oleks hästi? Ettevõtluskeskkonna mõistes näiteks? Meie töötuse määr on 4 protsenti. Edetabeliliidril 3,8 protsenti. On sellel sisulist vahet? Ei ole! Kas siis on vahet, kas oleme edetabelis teisel või 15. kohal?
Edetabel sorteeritud andmekogumina ei ole saatanast. Edetabel sorteeritud andmekogumina ei ole jumalast. Inimestega on kergem manipuleerida, kui inimesed ei oska andmeid kasutada. Kui infot ei ole, on kahtlusi kergem külvata: ju siis on, mida varjata. Omaette teema on valeandmed. Kas teadlikult võltsitud? Valed juhusliku arvutusvea tõttu? Moraalselt ülisuur vahe. Ausal tõlgendamisel saame ühtmoodi vale tulemuse. Juhul kui ei suuda võltsingut tuvastada. Juhul kui ei suuda juhuslikku viga tuvastada.
Mida mõõdame? Millega? Miks? Mida hakkame saadud teadmisega peale?
Esimesed heidetakse, aga soov olla esimene või parim, on inimlik. Kas Eesti saab igas asjas olla esimene? Kas keegi saab olla igas asjas esimene? Mis on meie eesmärk? Milles saame esimesed ehk parimad olla?
“Aga kas kehva Eesti hulk ka suureks ja vägevaks võib saada? Mina ei tea, armas küsija, mis sina tõsiseks suuruseks ja vägevuseks arvad. Minu mõtted sest on järgmised. Suurus ja vägevus on kahesugune rahvaseltsidel. Mõned on suured hingede arule ja vägevad poliitika väljal. Sedaviisi suureks eesti rahvas küll iialgi saada ei või. Tõine suurus ja vägevus on suurus ja vägevus vaimu asjades ja haritud elo poolest. Ka terve rahvas võib sedaviisi vaimu asjades ja haritud elo poolest tõeste suur ja vägev ja tõistele hapu taignaks olla, kes elo elama ajab. Sellesarnasest suurusest ja vägevusest ka oma jago osa saada pole ka eesti rahvale keelatud, kui aga ise tahame ja nimelt mehise meelega tahame.” Nii ütles Jakob Hurt oma kõnes “Meie koolitatud ja haritud meestest” aastal 1870.
Kas Eesti saab olla esimene absoluutarvude põhjal? Seal, kus on rohkem, on parem. Võib-olla, aga väga harva. Kui mingi ime (õnnetuse?) tõttu saab eestimaalasi homme
2 miljonit olema. Kas me siis oleme suured? Ei ole! Kas me saame olla esimesed suhtarvude põhjal? Jah, saame! Kas me saame olla suured muutuste tempo poolest? Jah, saame! Kas me peame suured olema?
“Ärgem rääkigem edaspidi Eestist kui väikesest unustatud maast. Pidagem ajaga sammu ja andkem endale aru, et tänane päev on midagi muud kui maailmasõdadevaheline aeg. Eesti ei ole väike. Tänase seisuga on ÜRO 172 liikmesriigist pindalalt Eestiga võrdsed või Eestist väiksemad 59 riiki ning rahvastikult Eestiga võrdsed või Eestist väiksemad 53 riiki. Eesti ei ole suur ega väike. Ta on meile paras ja paremat meil ei ole.” Need on mõtted Lennart Georg Meri peetud kõnest “Kas eestlastel on lootust?” loomeliitude pleenumil 1. aprillil 1988.
Järgnevalt valik näiteid Eesti positsioonist maailmas, peamiselt Euroopa Liidus. Valik on subjektiivne. Valik on armastusega tehtud.
Eesti koht edetabelites
Majanduskoostöö ja arengu organisatsiooni OECD International Tax Competitiveness Index tänavuse (2016) raporti järgi on Eestil 35 liikmesriigi võrdluses kolmandat aastat järjest parim maksusüsteem. Eestile järgnesid edetabelis Uus-Meremaa, Läti, Šveits, Rootsi, Holland ja Luksemburg. Tabeli lõpust leiab USA, Kreeka, Portugali, Itaalia ja Prantsusmaa.
Eesti on USA mõttekoja Heritage Foundation ja Wall Street Journal koostatavas majandusvabaduse edetabelis 6. kohal, Euroopa Liidu riikidest 2. kohal pärast Austriat. Majandusvabaduse indeks on iga-aastane riike kõrvutav andmepõhine analüüs, mida koostab Heritage Foundation koos ajalehega Wall Street Journal.
Eestis on väga madal altkäemaksurisk – 199 riigi hulgas 3. koht. Meist eespool on Rootsi ja Uus-Meremaa.
Eesti inimesed olid 2014. aastal pikkuselt maailmas kolmandal kohal. Eesti mehi edestasid Hollandi ja Belgia mehed ning Eesti naisi Läti ja Hollandi naised. 1914. aastal olid Eesti mehed 4. kohal ja Eesti naised 16. kohal.
Eesti on USA teadlaste ülemaailmses, 61 riiki hõlmanud kirjaoskuse uuringus raamatukogude kategoorias esimene. Viiest kategooriast koosnevas hindamissüsteemis jäi Eesti kokkuvõttes 14. kohale. Üldiseks võitjaks tuli Soome.
Keskmise suurusega majapidamistes oli elektritarbimise keskmine hind lõpptarbijale 2016. aastal Eestist odavam vaid Belgias ja Ungaris.
Euroopa Liidu riikide hulgas on Eesti energiasõltuvuse määr kõige väiksem.
Euroopa Liidu riikide võrdluses on 20–64aastaste tööjõus osalemise määr Eestist kõrgem (81,5%) vaid Rootsis (86,2%) ja Saksamaal (81,8%). Eestiga võrdne on see näitaja Hollandis. Meeste puhul on Eesti (85,8%) selle näitaja osas 6.–7. positsioonil ja naiste võrdluses (77,3%) 5.–6. positsioonil.
Euroopa Liidu riikide võrduses on 20–64aastaste tööhõive määr Eestist (76,5%) kõrgem vaid Rootsis (80,5%), Saksamaal (78,0%) ja Suurbritannias (76,8%). Eestiga võrdne on see näitaja Taanis. Meeste puhul on Eesti (80,5%) selle näitaja osas 7. positsioonil ja naiste puhul (72,6%) 3.–4. positsioonil. Vanuserühmas 55–64 on Eesti (64,5%) näitaja 4. positsioonil. Eestit edestavad Rootsi (74,5%), Saksamaa (66,2%) ja Taani (64,7).
Eestis on ühe elaniku kohta 3,4 hektarit maad. Euroopa Liidu võrduses on ühe elaniku kohta rohkem maad vaid Soomes (6,2 ha) ja Rootsis (4,5 ha).
Eestis on 1000 elaniku kohta 725,29 hektarit kasutatavat põllumaad. Euroopa Liidu võrdluses on näitaja kõrgem Iirimaal (1080,23 hektarit), Leedus (962,77 ha) ja Lätis (927,81 ha).
Eesti territooriumi metsasus on 52,7%. Euroopa Liidus on metsasus Eestist kõrgem Soomes (73,1%), Rootsis (68,9%), Sloveenias (62,0%) ja Lätis (54,0%).
Eestis on imikusuremus (aasta jooksul alla aastaste elusalt sündinud laste surmajuhtude arv 1000 sama aasta elussündinu kohta) 2,7. Euroopa Liidus on imikusuremus Eestist madalam viies riigis: Küprosel (1,4), Sloveenias (1,8), Soomes (2,2), Rootsis (2,2) ja Tšehhis (2,4).
Eesti valitsemissektori eelarve ülejääk oli 2015. aastal 0,1%. Valitsemissektori eelarve oli ülejäägis veel Luksemburgis (1,6%), Saksamaal (0,7%) ja Rootsis (0,2%). Eurostat 2015. aastal oli Eestis valitsemissektori võlakoorem 10,1%. Kõigil ülejäänud Euroopa Liidu riikidel oli see kõrgem.
Teadaolevate andmete alusel on Eestis muuseumikülastajate arv 100 000 elaniku kohta suurim Euroopa Liidus.
Eurobaromeeter 2013 järgi on Eesti teatrikülastuste külastusprotsendi järgi Euroopa Liidus 2. kohal.
Eesti põhiharidussüsteemi peetakse koos Kanada, Taani, Hongkongi ja Macauga (Hiina) maailma parimaks. Need on riigid ja piirkonnad, kus haridussüsteem kindlustab õpilastele head teadmised ja oskused ning võrdse juurdepääsu haridusele.
Eestimaa õpilased on loodusteadusalaste teadmiste poolest parimad Euroopas ning maailmas Singapuri ja Jaapani järel 3. kohal; matemaatika-alaste teadmiste ja oskuste põhjal Euroopas Šveitsi järel 2. kohal (jagame 1.–2. kohta) ning maailmas 9. kohal; funktsionaalse lugemisoskuse järgi Euroopa riikide seas Soome ja Iirimaa järel 3. kohal, maailmas 6. kohal.
“Oleme jõudnud maailma viie rikkama riigi hulka. Vaimult.” Leiab kasvatusteadlane Viive-Riina Ruus.
Palju õnne Eesti Vabariigi aastapäeva puhul! Statistikute sooviks on, et eestimaalaste käsutuses oleks maailma parim statistika ja et eestimaalased oleksid maailma parimad statistika kasutajad. Küllap siis ei jää tulemata ka majanduskasv, positiivne iive ja teised head asjad, millest Eestimaal unistatakse.
Mihkel Servinski
Marika Kivilaid
Greta Tischler
Triinu Lukas
statistikaameti
analüütikud
