Augusti viimase päeva õhtul tõmmati joon alla riigikogu erakorralisele istungile, kus otsustati lõpetada Eesti tulevikku väga oluliselt mõjutava seaduseelnõu esimene lugemine. 1. septembril ei leidnud see meie peamistes meediakanalites mingisugust kajastust, vaatamata sellele, et tegu oli teadmistepäevaga ja meedia roll on olulisi teadmisi inimestega jagada.
Suve teises pooles köitis meedia vahendusel inimeste meeli nn elektriturureformi temaatika. Valitsuse poolt kõlasid lubadused inimesi eeloleval talvel aidata ning just sellepärast kutsuti augusti lõpus kokku riigikogu erakorraline istung. Kui ma mõni päev enne 31. augustit riigikogu veebilehe avasin, et erakorralise istungi täpne aeg järele vaadata, nägin oma imestuseks, et istungi päevakorras on lisaks elektrituru reformiga seonduvale veel üks punkt: “Eelnõu nr. 656 Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seadus”.
Mille pagana pärast on vaja erakorraliselt ja kiirkorras asuda menetlema seadusemuudatust, millega tõstetakse 2030. aastaks seatud taastuvenergia tarbimise eesmärke? Kas seda, et 2030. aastal peab taastuvenergia moodustama senise 42 protsendi asemel 65 protsenti riigisisesest energia summaarsest lõpptarbimisest ja elektrienergia puhul tõuseb taastuvenergia eesmärk 40 protsendilt sajale protsendile, ei peaks arutama rahulikult, asjatundjaid kaasates ning olusid ja võimalusi põhjalikult kaaludes? Ilmselgelt ei ole see koalitsioonierakondade soov, sest arutelu käigus saaks ruttu avalikkusele selgeks, et Eestile kavatsetakse võtta hullumeelne ja teostamatu eesmärk.
– – –
Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirjas on kõnekas lause: “Seaduseelnõu ajakriitilisuse tõttu ei eelnenud eelnõule ametlikku kooskõlastust tulenevalt Vabariigi Valitsuse koalitsioonileppes kokku lepitud tähtaegadest ja menetlustempost
ning vajadusest võimalikult kiiresti energiakriisi leevendamiseks võetavad meetmed ning tegevused rakendada. Samal põhjusel ei koostatud ka eelnõu väljatöötamiskavatsust. Eelnõu sisu koordineeriti Rahandusministeeriumi, Justiitsministeeriumi ja Keskkonnaministeeriumiga.”
Tõlgituna tähendab see, et
koalitsioonileping dikteerib tempo ning vajaduse kooskõlastusringi vältida. Veel kõnekam on, et meedia hoiab teemat vaka all.
Rain Epler,
endine keskkonnaminister, EKRE
Ilmunud 6. septembril 2022 www.err.ee, avaldatud osaliselt.
