Esmaspäeval allkirjastatud ministri määrus jätab bussipileti hinna 1. juulist Hiiumaa valla otsustada, vald pole otsust veel teinud.
Majandus- ja taristuminister Kadri Simson jättis tasuta bussisõidu otsuse Hiiumaa valla teha. Just nii nagu ta 20. aprillil Hiiumaa visiidil olles Hiiu Lehele ütles.
Piletihinna määruse, mis asendab seniseid maavanemate korraldusi, millega sätestati maakondliku bussitranspordi piletihinnad, allkirjastas minister esmaspäeval.
Kas toetus tuleb ka järgmisel aastal?
Hiiumaa vallavanem Reili Rand ütles, et otsust, kas 1. juulist minnakse maakonnaliinidel üle üldisele tasuta transpordile, ei ole veel tehtud.
Üheks põhjuseks nimetas ta ebakindlust, kas rahastus jätkub ka tuleval aastal ning kuidas arvestatakse tulevikus hinnatõuse või muude kaasnevate kulude muutusi.
“Tänavu tuleme saadud vahenditega välja, kuid piletitulu saamatajäämise korral on liinivõrgu ülalpidamine tulevikus väljakutse,” nentis vallavanem.
Ka ei osanud ta veel prognoosida tasuta maakonnaliinide mõju kaugliinidele. “Paljud inimesed kasutavad maakonnasiseseks liikumiseks kaugliini ja need inimesed sattuvad ebavõrdsesse olukorda, kui kaugliinide bussides peab endiselt sõidu eest tasuma,” arutles vallavanem.
“Ja kui kaugliinide vedaja muutunud turuoludes leiab, et polegi mõtet sõita, tuleks kaugliinid asendada maakonnaliinidega, mis oleks täiendav rahakulu kuni 100 000 eurot ning sõitja jaoks kindlasti ebamugavam lahendus.”
Hiiumaa bussitranspordi peamiseks väljakutseks nimetas Rand liinivõrgu kvaliteeti – liiga vähe väljumisi ja ebasobivatel aegadel.
“Mõned konkreetsed mõtted bussiliinide ümberkorraldamisel on nõudluspõhiste liinide osakaalu tõus, suuremate busside asendamine väiksematega ja ühistranspordi integreerimine sõidujagamisteenusega,” loetles vallavanem lahendusi.
Selle aasta kavandatud läbisõit maakonnaliinidel on 590 000 kilomeetrit, mis on 20 000 kilomeetri võrra ehk 4 protsenti enam kui eelmise aasta maht.
Vahemik algab nullist
Määrus paneb paika vahemiku, mille raames võib maanteeamet maakondades bussiliinidel hinna kehtestada. Vahemik ulatub nullist senise kõrgeima maakondades kehtinud piletihinnani.
Saadetud pressiteates öeldakse, et paika pandud hinnavahemik ei too kaasa hinnatõusu. Nimelt on sätestatud, et kuna riigieelarves on ette nähtud vahendid piletitulu täies mahus kompenseerimiseks, ei tohi maanteeameti kehtestatav sõidukilomeetri hind ja piletihind olla kõrgem kui seni konkreetses maakonnas kehtinud sõidukilomeetri hind ja piletihind.
“Oleme ette näinud kõikidele kohalikele ühistranspordikeskustele rahalisi vahendeid mahus, mis katab ära möödunud aasta dotatsiooni ja piletitulu kogusumma. Seega on keskustel olemas vahendid tasuta sõidu rakendamiseks,” rääkis majandus- ja taristuminister Kadri Simson. “Täna allkirjastatud määrus, milles on paika pandud kõrgeim võimalik piletihind, näitab aga seda, et keskustel on võimalus jätkata ka senise süsteemiga ehk küsida sõidu eest endiselt piletit.”
Simson ütles, et otsus sündis koostöös maanteeameti ja ühistranspordikeskustega, kellega suheldes jäi kõlama, et leidub keskusi, kes soovivad jätkata senise süsteemiga. “Me soovime neile pakkuda valikuvõimalust ja langetada otsuseid lähtuvalt enda piirkonna vajadustest,” ütles minister.
Toetus 70 000 eurot suurem
Hiiumaal kulus maakondlike bussiliinide töös hoidmiseks eelmisel aastal 525 000 eurot, millest dotatsioon oli 430 000 eurot, piletitulu u 55 000 eurot ja KOV toetus ligi 40 000 eurot. Sel aastal on Hiiumaa jaoks ette nähtud kogukulu hinnanguliseks suuruseks 540 000 eurot, millest riiklik dotatsioon moodustab 500 000 eurot, KOVide makstav toetus ja esimese poolaasta piletitulu ülejäänud 40 000 eurot.
Mullu oli kõigi maakondlike bussiliinide dotatsioon kokku 21,7 miljonit eurot, millele lisandus 11,4 miljonit eurot piletitulu ja 3,2 miljonit eurot kohalike omavalitsuste makstud toetust. Sel aastal on riigieelarvest ühistranspordikeskustele laekuva dotatsiooni suurus ligikaudu 34,8 miljonit eurot, millele lisandub esimesel poolaastal kogutav arvestuslik piletitulu 5,7 miljonit eurot ja 1,6 miljonit omavalitsuste toetust.
Kokku kulus seega 2017. aastal maakondlike bussiliinide käigushoidmiseks ligi 36,4 miljonit eurot ning tänavu on eraldatud 1. juulist liinidel tasuta sõidu tagamiseks 42,1 miljonit eurot.
Lisaks tasuta sõidu rakendamiseks mõeldud vahenditele eraldab riik kohalikele keskustele raha ka liinide tihendamiseks ja see raha on ette nähtud kõigile, sõltumata sellest, kas piirkond rakendab tasuta sõitu või mitte.
“Meie eesmärk on endiselt tuua maapiirkondadesse tasuta sõit, kuid on loomulik, et kuulame kohalike keskuste soove,” ütles minister.
Tasuta sõidust loobumist peavad ühistranspordikeskused maanteeametile põhjendama. “Sellisel juhul on neil võimalus jätkata tänase hinnaga või soovi korral hinda alandada – see saab olema kohalike enda otsus,” selgitas minister Simson. Rõhutades, et liinitihenduse raha on olemas kõigile ja seda suuremas mahus, kui on näiteks viimasel kümnel aastal piirkondadele liinide arendamiseks eraldatud.
