AVALIKUSTATI FOTOD | Vabadussõja mälestusmärk ootab Soomes tulevikku

Dan Lukas ja Ain Tähiste näitasvad esimest korda avalikkusele fotosid mälestusmärgist, mille metallosa Soomes välja on lõigatud. Tööde edenemist oli seni pikalt varjul hoitud ning mitmelt poolt hakati kahtlustama, kas tööd Soomes on üldse tehtud. Lukas ja Tähiste nentisid Hiiu Lehega kohtudes, et info endale hoidmine oli teadlik käitumine, et mitte rääkida enne, kui asjad valmis. „Ma olin igaühega valmis kihla vedama,“ ütleb Tähiste, mida ta kahtlejatele vastas.

Dan Lukas. | Hiiumaa Muinsuskaitse Selts

Ain Tähiste. | Hiiumaa Muinsuskaitse Selts

Hiiumaa vallavolikogu otsustas toetada mälestusmärgi rajamist 100 000 euroga, mis on Lukase sõnul esimene reaalne rahaeraldus üle nelja aasta. Vabariigi valitsuselt on küsitud nii Muinsuskaitse Seltsi poolt eraldi, aga ka vallaga kahasse toetust viis korda, kuid seni viljatult. 

Tänaseks on olemas ka otsus Hiidlaste Koostöökogu kaudu saadud toetuse kohta nimeplaatide valmistamiseks, mis aitab taas sammukese edasi. 

Järgmiseks tööks on metallist nimeplaatide kinnitamine, millel kõikide Hiiumaalt Vabadussõjas osalenute nimed. Praegu on koos üle 1700 nime, kuid Dan Lukase sõnul tuleb ikka veel juurde. Kus plaadid külge pannakse, pole veel kindel, sest tegemist on keerulise protsessiga. Võimalik, et töö tehakse ära Soomes, kus mälestusmärk praegu asub. 

„Sama lai kui maantee,“ toob Tähiste võrdluse.

Ain Tähiste ja Dan Lukas käisid Soomes polaarjoone lähistel Ii linnas valminud mälestusmärki vaatamas. Esimene mulje on Tähiste sõnul see, et metallist lõigatud taies on suur. „Sama lai kui maantee,“ toob ta võrdluse. Dan Lukas ütleb, et tegemist on ikkagi kunstiga ning päriselt hakkab mälestusmärk mõjuma siis, kui ta on paigas ning valgus ja kõik ümbritsev on õige. 

„Ma saan aru, et mingi osa ühiskonnast on kannatamatu, aga kui meil ei ole neli aastat reaalselt võimalik midagi teha…,“ tunnistab Tähiste paratamatust. Mingit kärsitust nad Lukasega endal ei tunne, sest edasi liigutakse täpselt nii kiiresti kui võimalik. Seni on erinevatest allikatest raha saadud 298 700 eurot, lisaks nüüdne valla 100 000 ja Hiidlaste Koostöökogu kaudu saadud 12 277 eurot. 

Rahapuudus tekitab kummalise surnud ringi taolise olukorra, kus ühelt poolt öeldakse rahakoti omanikult, et võtke hinnapakkumine ja siis vaatame rahataotlust. Võimaliku taotlusega läheb aga hirmus kaua ning lõpuks on hind juba pakkumisest kõvasti kõrgem ning mõne töö eest tulebki lõpuks rohkem maksta, kui alguses. Lukas ja Tähiste nendivad, et taolises olukorras on väga raske mingeid töid tellida. Küll kinnitab Dan Lukas, et kõik arved on seni makstud ja kellelegi võlgu pole jäädud. 

Mälestusmärgi koht saab olema Pühalepa kiriku ees. | Hiiumaa Muinsuskaitse Selts

Muinsuskaitse Seltsi tunnustus kuulub aga Hiiumaa vallavolikogule, kes eraldas selle aasta eelarves monumendile 100 000 eurot. Tähiste sõnul on hea tava, et kohalikud omavalitsused selliseid projekte toetavad, näiteks hiljuti toetati Viljandis märkimisväärselt seal taastatud mälestusmärki. 

Muinsuskaitse Selts omalt poolt soovib kasutada nii palju hiiumaist tööjõudu kui võimalik, kuid Tähiste sõnul paljusid töid saarel teha ei saa. Kasvõi seesama metalli lõikamine ja painutamine, mille jaoks pole Hiiumaal vastavat masinaparki ja ruumi. Tähiste ütleb, et ega niisama lihtsalt kuskil löögile ka ei saa ja näiteks üks Soome ettevõte, kes oleks olnud ka võimeline metallitööd tegema, toodab nüüd hoopis soomukeid.

Valla toetusega on võimalik ära teha kõik metallitööd, kuid kiriku esise platsi rajamiseks sellest ei piisa. Seda enam, et autor näeks seal graniiti, mille hind küündib sadadesse tuhandetesse eurodesse. Tähiste sõnul võiks teoreetiliselt platsi kruusaga ka katta, kuid kas see on väärikas. Nüüd ongi otsustamise koht, et kas küsida autorilt mingit säästuvarianti või minna esialgse projektiga edasi. 

Ain Tähiste on olnud kriitiline riigi suunal, kui taaskord pole toetamise võimalust leitud. „Ma ei ole ühtegi tühja sõna loopinud,“ kinnitab Tähiste, et tema jaoks taandub kõik väärtuspõhisele kaalukausile. „Kas me oleme kõike teinud, et neid mehi ja tegevust väärikalt tähistada? Kui mäng on mage, siis mina küll ei tee sellist nägu, et kõik on hästi.“

„Alustame sellest, et Vabadussõda on ikka meie omariikluse ülim alustala,“ arutleb Tähiste, et kui juba teha, siis väärikalt.

Pühalepa kiriku esisele rajatav mälestusmärk on mastaapne nii suuruselt kui rohkem kui poole miljoni eurose hinnasildi poolest ning avalikkuses on tõusnud küsimusi, kas see peab ikka nii uhke ja võimas olema. Ain Tähiste nendib, et hiidlaste plaan on tõesti suurejooneline ja jääb vast alla ainult Tallinna Vabadussõja mälestusmärgile. „Alustame sellest, et Vabadussõda on ikka meie omariikluse ülim alustala,“ arutleb Tähiste, et kui juba teha, siis väärikalt. 

Dan Lukas meenutab, et nii suure mälestusmärgi rajamine pole ainult Muinsuskaitse Seltsi idee, vaid sai alguse veel ajal, mil oli maakond ja väikesed vallad. Kümme aastat tagasi otsustati ühiselt, et selline mälestusmärk tuleb teha ja korraldati ideekonkurss väga väärika žüriiga ning valiti välja parim töö. Allahindlust ei tehtud. Lukase sõnul vist eraldi rahast ei räägitud, kuid tahe oli kõigil olemas ning ka usk, et raha leitakse. Tähiste märgib, et toonast julgust tuleb tunnustada. Tihti on nii, et hakatakse kohe raskusi kartma ja siis ei jõutagi kuskile. 

Praeguseks on enam-vähem ka kindel, et kuigi millimeetrite mänguna, peaks mälestusmärk mahtuma Hiiumaa-mandri vahelisele parvlaevale. 

Seegi pole veel selge, millal hiidlased ausammast oma silmaga näevad. Esmalt sõltub see sellest, kas plaadid pannakse külge Soomes või Hiiumaal. Ain Tähiste sõnul oleks ideaalne selline olukord, kus Hiiumaal on kogu mälestusmärgi plats valmis ning taies tõstetakse lihtsalt paika. Võimalik siiski, et see tuuakse ära ja viiakse kuskile töökotta või pannakse vundamendile ja ehitatakse telk ümber. Dan Lukase sõnul on siinkohal sõnaõigus ka autoril, et kas tema tahab, et inimesed n-ö poolikut teost näeksid. Mälestusmärgi Soomest Eestisse toomiseks on kaalutud mitmeid variante ning Tähiste sõnul paistab, et autotransport on kõige lihtsam. See tähendab, et mälestusmärk tõstetakse Soome tehases autole ning Pühalepas maha. Räägitud on ka variantidest nagu Soomest laevaga Heltermaale toomisest, kuid takistuseks saab vahelaadimiste kõrge hind ehk siis iga kraanatõste maksab väga palju. Praeguseks on enam-vähem ka kindel, et kuigi millimeetrite mänguna, peaks mälestusmärk mahtuma Hiiumaa-mandri vahelisele parvlaevale. 

Kui varasemalt on loodetud, et mälestusmärk võiks valmis saada sel aastal, siis nüüd on tähtaeg lükkunud edasi ning kindlaid tärmineid Tähiste ja Lukas ei anna. Küll ütleb Ain Tähiste, et plaan oli ja jätkuvalt on mälestusmärgi valmimist tähistada Võidupüha paraadiga. Selleteemalisi vestlusi on Kaitseliiduga peetud, plaan oli täiesti laual ning veel eelmisel aastal küsiti, et kas Pühalepa mälestusmärk saab valmis. 

Ain Tähiste nendib, et mälestusmärgist on saanud objekt, mis külmaks kedagi ei jäta ning kõigil on oma arvamus, mis on hea, sest vaidlused hoiavad teemat pildis. Peaasi, et protsess ja tulemus oleks väärikas. 

Fotod: Hiiumaa Muinsuskaitse Selts

Loe ka:

JUHTKIRI | Väärikas mälestus