Teatriteel, mida olen käinud üle 30 aasta, on ikka ette tulnud nii ülevaid hetki, mil olen saanud vaatajaid rõõmustada kui ka päevi, mil on raskem oma tööd teha. Suuri õnnestumisi on aidanud vaos hoida ning keerulistest hetkist välja tulla teatrikoolis omandatud teadmine, mis on aastatega praktikas kinnistunud, ehk vastus küsimusele – miks on näitleja siia ellu kutsutud?
Inimene on loomult looja. Mõni soovib oma loodut teistega jagada, mõni teiste loomingust osa saada.
Õpingute ajal Kopenhaagenis The Commedia School´is oli teatrikooli seinal kirjutatud Pulchinellale kuulunud sõnad: „Mõne meelest olen meister, teiste arvates lausa jumalik, kuid sulle, auväärt publik, igavesti alandlik teener.“
Just selline hoiak vaatajasse ja suhtumine oma ametisse on mind alati aidanud kindlalt püsida väljavalitud teatriteel.
