Jürgen Post Milline oli enesetunne, kui maratoni lõpetasid ja mis oli esimene emotsioon, kui said teada oma jooksuaja?
Anni Kingsepp: Maratoni lõpp oli raske ja finišijoont ületades oli süda veidi paha, mistõttu ma ka kohe ei suutnud fikseerida tabloolt lõpuaega. Kui veidi ennast kogudes championchip.ee-st aja üle vaatasin, olin väga õnnelik, et vaatamata raskele lõpule õnnestus Merike Vanjuki ajast kiirem olla.
Mida tähendab Sinu netoaeg 3:24:09?
Netoaega hakatakse arvestama stardijoone ületamisest. Ma startisin B grupist, seega üsna eest ja stardijooneni jõudsin 6 sekundiga, see võetakse lõpptulemusest maha ehk 3:24:15 miinus 6 sekundit, seega netoaeg stardijoonest finišijooneni oli 3:24:09.
Oma sotsiaalmeedia postituses kirjutasid, et täitsid Tallinna Maratonil oma unistuse, olla kiirem kui 3:30 ja tänasid selle eest Ahtot – kes ta sinu jaoks on?
2020. aasta suve lõpus otsustasin, et pöördun Ahto Tatteri poole, kes on Sparta klubis jooksutreener. Ahto oli valmis mind distantsilt juhendama, sedasi me olemegi aasta juba koostööd teinud. Ahto saadab mulle treeningkavad ja mina siin Hiiumaal siis nende järgi treenin. Ahtol on juurdepääs minu spordikella andmetele, mille järgi ta saab siis hinnata treeningu edukust ja uusi treeninguid planeerida.
Jooksid seekord ajaga 3:24:09, mis oli eelmine isiklik rekord, kus ja millal sa selle jooksid?
Eelmine isiklik rekord on 2016. aastal Hiiumaa maratonil joostud 3:36:04.
Aasta aega tööd selleks, et joosta maraton üheteist minuti ja viie sekundi võrra kiiremini. Miks sa seda teed?
Mulle meeldib, kui on eesmärk, mille poole liikuda. Ja tunne, kui eesmärk täitub, on eriti hea. Ja loomulikult saab eemärgi täitudes alati uue ja kõrgema eesmärgi seada. Kui ma aasta aega tagasi Ahto poole pöördusin, oli mul eesmärgiks olla maratonirajal kiirem kui 3:30. Olen seda aega ka omal käel varemalt proovinud ära joosta, kuid alati on lõpus läinud liiga raskeks ja mitte kunagi ei ole see õnnestunud. Kuna Ahto arvas treeningute pealt, et 3:30 on liiga madal eesmärk, leppisime kokku, et proovin joosta Merike Vanjuki aega.
Milliseks hindad jooksja treenimisvõimalusi Hiiumaal?
Jooksmine on ala, mida saab Hiiumaal minu hinnangul, kui on tahet, väga hästi harrastada. Käina spordikeskuses on head jooksulindid, mida saab väga halva ilma korral kasutada. Jooksuharjutuste tegemiseks saab tasuta kasutada Käina kooli või Kärdla staadionit, mis on mõlemad väga hea kattega.
Mis sulle jooksmise kui spordiala juures meeldib?
Mulle meeldib, et jooksmine on ala, mida saab sisuliselt igal ajal ja igal pool teha, vaja on vaid jooksutosse ja dresse, muud erivarustust vaja ei ole. Kui keha liigub, siis aju puhkab ja jooksmine on minu hinnangul üks lihtsamaid viise liikumiseks.
Kui pikk on su jooksjakarjäär ja kelle juures treeningutega alustasid? Miks ikka veel jätkad?
2015. aastal hakkasin ma omal käel tõsisemalt jooksmisega tegelema ja ostsin oma esimese spordikella ja päris jooksutossud. Enne seda ma regulaarselt ja süstemaatiliselt jooksmisega ei tegelenud. Päris treeneri käe all treenin esimest aastat. Ma jooksen, sest see annab mulle energiat ja on näha, et õigesti treenides lähevad ka jooksuajad paremaks. Mind tõesti huvitab, kui kiireks mul on võimalik maratonirajal õige treeninguga saada.
Mitmes maraton see sul joosta oli sel aastal ja üldse kokku?
Kuna maraton on organismile väga koormav, siis mina jooksen ühe maratoni aastas, seega oli see mul ainus maraton sel aastal. Kokku olen ma jooksnud kuus maratoni.
Milline on järgmine eesmärk maratonidistantsil?
Järgmisel aastal tahaks ma kindlasti joosta maratoni kiiremini kui 3:20, aga eks ma unistan nüüd ka 3:15 piiri ületamisest. Kui taastumine maratonist on kiire, siis ehk õnnestub sel aastal veel poolmaratoni isiklikku rekordit parandada, aga seda hetkel veel öelda ei oska, sõltub kuidas taastumine läheb.
Kui vana sa praegu oled ja kui kaua kavatsed maratone joosta?
Praegu olen 31aastane, mis on maratonijooksjate mõttes üsna noor. Näiteks Tallinna maratonil olid kõik minust eespool lõpetanud naised minust vanemad. Seega, kui vigastusi ei teki, siis usun, et häid aegu, mis annavad kindlasti motivatsiooni edasi joosta, peaks veel jaguma mitmeteks aastateks.
Kas tead, kes on Eesti vanim naismaratoonar?
Ega ma kindel ei ole, aga ma arvan, et äkki hetkel vanim, kes jookseb, on 1946. aastal sündinud Leili Teeväli.
Küsis HARDA ROOSNA
