Andmise pidu üks kord aastas

Kolmas õhtusöök Partsi veskis näitas, et temaatiliste õhtusöökide järele on saarel suur nõudmine ja hindki pole määrav.
Heli Hahndorfi ja Kalle Talvi korraldatud pidu, järjekorras kolmas, läks seekord lausa kordamisele. Esimese, 29. jaanuari õhtusöögi 65 kohta müüdi läbi tunniga, kordusõhtusöögi pääsmete läbimüügiks kulus umbes päev.
Stiililt oli see kui väga hästi lavastatud sünnipäevapidu: rõõmsad inimesed, pikad lauad, teemakohane riietus, maitsvad toidud ja meeldiv teenindus. Vähemalt neli peokülalist soetasidki peopääsmed oma lähedasele sünnipäevakingituseks. Imre Kivil läks nii hästi, et tema sünnipäev oligi täpselt samal päeval kui esimene Herman Sergole pühendatud õhtusöök.
Heli Hahndorf rääkis, et tema jaoks on see aasta andmise üritus. “Kord aastas võin ma ju vabatahtlikuna teha ühe heategevusliku peo. See on väljakutse, mis pakub erinevaid kogemusi, aga ka emotsionaal-
seid ja positiivseid hetki, mis jäävad minu mällu igaveseks ja keegi ei saa neid ära võtta,” lausus Hahndorf. Ta lisas, et tagasiside, mida korraldajad osalejatelt saavad, annab palju jõudu ja energiat.
“Oleme tänulikud selle usalduse eest, tulla meie õhtusöökidele nii-öelda pimesi, ei tea ju keegi eelnevalt täpselt ette, mis on menüüs jne. Tänu sellele, et oleme suutnud ürituse välja müüa, saame me seda ka teha.Meile pakub põnevust, kuidas kohandada juba tuttavat šotlaste Burnsi-õhtu formaati meie omaks. Oleme me ju šotlastega sarnased: saarel elame mõlemad, ka kliima, huumor ja toidulaud on sarnased,” rääkis ta.
Karvakala mekib hästi
Õhtu jooksul sai palju nalja, aga oli ka meeliliigutavaid ja harivaid hetki. Esmakordselt said peokülalised, aga ka peakokk Hahndorf ise, maitsta hülge, ehk nagu hiidlased ütlevad, karvakala, liha. Maitsel polnud viga – justkui metsloomast tehtud vintskevõitu suitsuliha.
Pakutud  kalaroad olid mitmekesised – kilu kolmel eri moel, lest kahte moodi, koha soolateki all, säinavorstid ja ahvena pump, mis kalamarjast tehtud.
Magusroog oli ülihea ja kõhurõõmudele pani punkti rummišokolaadiga kaetud Hiiu sinine ploom. Huvitav oli ka rummi saamislugu ja põnevad degusteerimiseks pakutud rummide maitsed.
Kogu selles maitsete-toostide-ühislaulu ja -tantsu suminas jäi aukohale peo peategelane, meremees ja kirjanik Herman Sergo. Hiiumaa muuseumi teadusdirektor Helgi Põllo rääkis Sergodest, kelle hulgas palju meremehi, ja kes pärimuse järgi olevat oma perenime saanud ühelt väikeselt ojalt, Särgojalt.
Helisalvestiselt kuulasime Sergo “Lootsitoa juttusid”. Samal ajal kui kõlas jutustus hädasolevatest meestest, läks peoruum hämaraks ja uduseks ning kõlaritest kostis taustaks tormi ulgu.
Ellu sallide looja Helen Vaks esitles äsjavalminud hülgehalli meretekki, mis valminud kummardusena kõigile meremeestele ja rannaäärsetele elanikele ning tehtud Hiiumaa muuseumis leiduvate originaalide eeskujul.
Peomeeleolu hoidsid üleval vennad Haasmad, Arvo vastavalt vajadusele viiulil või torupillil ja Arne  akordionil. Öeldi tooste, räägiti meremeeste naljakaid juhtumisi ning lauldi üheskoos merele ja meremeestele pühendatud laule. Peo lõpuks lükati lauad kokku ja Helle-Mare Kõmmuse juhendamisel sai selgeks “Hiidlase polka” ja “Meremeeste valss”.
Kui kõik peolised ja teenindajad ringi võtsid ja üheskoos laulsid: “Looja võta õnne anda, hoia Hiiu mereranda…,” oli nii mõnelgi liigutuspisar silmas ja ühtekuuluvustunne suur.
Kalle Talvi sõnas, et temale on see sündmus nagu palverännak, mis nõuab palju pingutust ja vaeva, kuid mille läbitegemine annab hea tunde.
2014. aastal korraldasid Heli Hahndorf ja Kalle Talvi Partsi veskis kuulsale šotlasele, luuletaja Robert Burnsile, haggisele ja viskile ning 2015. aastal tublidele hiidlastele, veskimehele, veskile, leivale ja õllele pühendatud õhtusöögi.