Jaanika Anton Pidu toimub 31. jaanuari õhtul, kuid juba 6. jaanuariks olid kõik peopääsmed ja ka lisakohad välja müüdud. “Üritus on täiesti välja müüdud ja hetkel ütlen järjest soovijatele ära,” teatas Hahndorf Facebookis 9. jaanuaril.
25. jaanuaril möödub kuulsa Šoti luuletaja Robert Burnsi sünnist 254 aastat. “Kõige kuulsama šotlase” mälestusõhtusööke korraldatakse kogu maailmas, kuid Hiiu saarel esmakordselt. Sellest siis ka väga suur huvi: plaanitud 40 koha asemel tuleb veskisaali mahutada 60 huvilist. Ja korraldajad on saanud soovitused valida järgmise sellise peo jaoks mõni suurem koht. “Ilmselt võiks vabalt teha saja nimesega peo,” pakkus Hahndorf.
“Põnev ja teistugune,” põhjendas oma otsust osaleda Rita Tsarjov, kes lunastas pileti juba detsembris.
Pidusöök korraldatakse restaureeritud Partsi veskis ning õhtu on läbi põimitud erinevatest šotlastele iseloomulikest traditsioonidest. Laual on šoti rahvustoit haggis, teadaolevalt ainus toit maailmas, mille auks on kirjutatud ood, mekitakse viskit, mehed kannavad kilte, Arvo Haasma mängib torupilli ja tantsitakse šoti tantse.
“See kõik on lugu sellest, kuidas on võimalik rahvuslikke traditsioone ja eripärasid ära kasutades teha üks meeleolukas rahvuslik õhtu – imetlusväärne, kuidas šotlased on kõik need traditsioonid niiöelda sisse toonud,” rääkis Hahndorf.
Kolmekäiguline traditsiooniline õhtusöök šoti rahvustoitudega algab tervituse ja söögipalvega. Oodi haggisile kannab ette Mait Trink, viskit pakub degusteerimiseks AS Tridens, kõlavad toostid, luule ja laulud, muusika ja keilitantsud. Lõpulaul Eike Urke, Jaagup Kippari ja Arvo Haasma esituses.
Õhtusöögile oodatakse pidulikus riietuses ja soovitav on kanda mõnd šotiruudulist riietuseset.
Kes on “kõige suurem hiidlane”?
Burnsi pidusöögile on plaanis aasta pärast korraldada jätk ja Hahndorf kutsub välja pakkuma, millise hiidlase auks võiks igal aastal korraldada ühe tseremooniaga mälestusõhtusöögi.
Hahndorf usub, et selline isik leidub ja järgmine Robert Burnsi õhtu vol 2 on kavas korraldada hiidlaste moodi.
Robert Burns, keda nimetatakse kõige suuremaks šotlaseks (25. jaanuar 1759–21. juuli 1796) oli šoti luuletaja, Šotimaa rahvuspoeet. Ta on Šotimaal ja välisšotlaste seas tänini tähtis kultuuriline sümbol, ka tema mõju šoti kirjandusele on tugev. Burnsi mälestamine ja tema teoste ülistamine võttis 19.–20. sajandil peaaegu rahvusliku kultuse mõõtmed. 2009. aastal valiti ta šoti telekanali STV korraldatud avalikul hääletusel suurimaks šotlaseks.
Burnsi sünniaastapäeva tähistatakse 25. jaanuaril kõigi šotlaste hulgas üle kogu maailma. Esimene leidis aset 1802. aastal. Seda õhtusööki iseloomustab kindlate protseduuride järgimine. Toidulaua aukülaliseks on šoti kõige kuulsam toit haggis ja joogilaua vallutab šoti kõige kuulsam jook – viski. Söömamaega alustatakse alati palvega ja enne haggise lahtilõikamist loetakse ette Burns`i ”Ood haggisele”. Lisaks toidule-joogile on õhtusöögi eesmärgiks nautida Robert Burnsi loomingut, muusikat ja tantsu.
Imetlust tekitab šotlaste järjekindlus ja visadus saada tuntuks kogu maailmas nii mõnegi nähtusega. Ja need nn nähtused ongi koondatud Burnsi mälestusõhtusse – haggis, viski, kilt, torupill ja šoti rahvatantsud.
