erakogu Kokku osales laagris 150 noort ning 30 instruktorit ja noortejuhti. Eestist oli 28 noort koos viie noortejuhiga, Hiiumaalt osalesid Grete-Liis Laid, Mari-Liis Kerk, Merje Reismaa, Triin Jürimäe, Andres Aleksander Kase, Mart Pärtel, Tanel Klee ja vabatahtlik noortejuht Julia Gurjeva.
Laagri toimumispaigaks oli Pabrade treeningukeskus, kus asub ka üks Leedu sõjaväelise väljaõppe baasidest. Ka meie päevade ajakava oli paigas vastavalt sõjaväelisele ajakavale: äratus oli kell 6 ja öörahu algas kell 22.
Ka söögi-, treeningu- ja väljaõppeajad olid täpselt paika pandud ja neist peeti rangelt kinni.
Laagris olime koos noortega Leedust, Lätist, Ukrainast ja Suurbritanniast. Esimesel päeval, vahetult peale laagripaika jõudmist, jaotati kõik noored nelja suurde platuuni, et lihtsustada õppetöö läbiviimist. Igal platuunil oma nimi, mis pandud nelja Leedu ajaloolise piirkonna järgi: Algimantas, Vytautas, Dienuava, ja Žemaitiška.
Ühes grupis oli noori igast riigist. See andis võimaluse teada saada, kuidas teistest riikidest pärit noored on õppinud lahendama olukordi, mida meie oleme harjunud tegema teisiti.
Kaheksa vihmast ja päikesest pakatavat päeva möödusid laagris tegusalt ja palju väljakutseid pakkuvalt. Esimesel neljal päeval valmistati meid ette kahepäevaseks rännakuks, kus oli vaja rakendada teadmisi ja oskusi, mida instruktorid meile õpetasid.
Rännak algas ööhäirega hommikul kell 5. Anti käsk kiiresti rivistuda ja laagripaigast lahkuda. Tuli selgitada välja “vaenlase” asukoht ja vajadusel tõrjuda “pealetung”. Rännak toimus laagripaiga lähistel metsas, kus kõik platuunid ka öö veetsid. Rännaku toimumise ajal anti Pabrades tormi ja tugeva vihmasaju hoiatus. See info muutis veidi ärevaks meie instruktorid ja noortejuhid, kes ootasid meid laagripaigas retkelt tagasi. Õnneks läks suurem torm siiski väljaõppe ja rännaku piirkonnast mööda.
Kahepäevane retk pani meid tõsiselt proovile. Oli ka raskeid hetki, aga tahtmine hakkama saada oli palju suurem. Rännaku lõpp oli minu jaoks eriti huvitav. Pidime läbima kraavi, kus muda oli vööni ja kohati isegi rohkem. Peale seda roomasime 150 m künkast üles mööda liivast teed. Kui olin kraavi läbinud ja ka roomamise lõpetanud, oli tunne lihtsalt nii hea!
Retke läbimist aitasid lõbusamaks muuta vahva seltskond ja uued sõbrad. Kõik, kes selle retke algusest lõpuni läbisid, on kindlasti enda üle uhked!
Laagrist ei puudunud ka meelelahutuslik pool. Saime võimaluse õppida Leedu rahvatantse. Õpinguid saatis noorte ja juhtide rõõmus naer ja säravad silmad. Ei puudunud ka viktoriin, mis sisaldas küsimusi kõigi laagriliste päritoluriikide kohta. Vabal ajal mängisime palli, käisime ujumas ja suhtlesime omavahel. Väga meeleolukas oli Leedu rahvuslik mäng Žalgiris, mis on sarnane Eestis mängitavale lipumängule.
Laagri korraldajate poolt seatud eesmärgid olid: õpetada noortele hakkamasaamist sõjalistes tingimustes, propageerida tervislikku eluviisi, tugevdada rahvusvahelisi suhteid ja võõrkeelte oskusi, militaarseid teadmisi ja juhioskusi. Minu arust said kõik eesmärgid hästi täidetud. Eriti meeldis, et saime praktiseerida võõrkeeli ja süvendada militaarteadmisi.
Baltic Guard Camp 2016 andis noortele võimaluse proovida uusi asju, mida ma usun, et enamik meist polnud varem teinud. Leidsime uusi tuttavaid ja arendasime enda võimeid, kuid mis peamine, saime võimaluse töötada gruppides ja seeläbi õppida tegema koostööd erinevate ülesannete täitmisel.
Triin Jürimäe
kodutütar ja platuuni
Algimantas liige
