EJS “Jahipidamise üks osa on seotud relvadega, mis on suurema ohu allikas,” ütles EJSi tegevjuht Tõnis Korts. “Seetõttu on sellel aastal meie suurim tähelepanu jahirelvadel ja nende käsitlemisel, sest on äärmiselt vajalik, et igaüks oma relva tunneks ning oskaks sellega ohutult ümber käia.”
Jahiohutuse aastal on hea tava kõikidel jahiseltsidel lasketiirudes korraldada laskepäevi, kus ekspert kontrollib üle jahirelva ja kasutatava moona. EJS soovitab jahiseltsidel korraldada ka koolitusi relvadest, ohutustehnikast, ballistikast, laskemoonast jms.
Eestis ei lange jahiaasta kokku kalendriaastaga, jahiseaduse järgi kestab see 1. märtsist järgmise aasta veebruari viimase päevani. Jahiaasta alguses tehakse kokkuvõtted möödunud hooaja küttimistulemustest, küttimisstatistika annab välja Keskkonnaagentuur. Jahiaasta küttimismahud planeeritakse koos teadlaste ja jahindusnõukogudega kogutud vaatlusandmete ja küttimistulemuste põhjal.
Alates 1. märtsist võib jätkuvalt küttida metssiga, mis koos võõrliikide, kähriku ja mingiga on aastaringselt kütitav uluk. 15. aprillini kestab koprajaht ning alates 15. aprillist võib küttida hallhüljest. Suvine jahihooaeg saab alguse 1. juunil sokujahiga. Ajujaht suurulukitele algab sügisel ning alates 1. oktoobrist võib jahti pidada koertega. Jahikalendri leiab EJSi kodulehelt.
