Hiiu Leheni jõudis tore lugu sellest, kuidas kaks Hiiumaa poissi inimese päästsid, tänu poiste vanaisale, kes arvas, et sellest loost oleks meil kõigil ehk midagi õppida.
Lugu juhtus juba mai algul ja napisõnaline teavitus tuli ilmselt ka Hiiu Lehe postkasti, kuid sealt polnud aru saada, et see oleks kuidagi Hiiumaaga seotud. Nüüd, kui saime rääkida poiste isaga ja poiste endiga, on pilt toimunust hoopis kõnekam.
Andres Kuuse sai aru, et surfilaual seisev ja kätega vehkiv inimene vajab abi. “Ta ei lehvitanud nii nagu tavaliselt laevale lehvitatakse, vaid niimoodi – suurte kätega,” näitas Andres ette, kuidas mees abi kutsus.
Andrest ei heidutanud ka see, kui tema selja taga istunud naised arutasid, et mees võib-olla tervitab praami. Ta teadis, et tavalisel lehvitamisel ja appikutsel tuleb vahet teha.
Nii helistas ta isale ja kui isa esialgu ei uskunud, et 11aastane Andres oli tervel laeval ainus, kes abipalvest aru sai, helistas ta ikka veel korra ja palus isal merepäästele helistada. Isa Kristo tunnistas, et poistel tuli teda päris palju veenda, et merelolija on tõesti hädas ja keegi teine peale tema poegade ei ole teda märganud.
“Alati arvatakse, et keegi teine teeb midagi, aga nii võib juhtuda, et võib-olla keegi ei helistagi ja inimene ongi hädas – alati peab helistama,” oli õppetund, mida Andres on meelsasti nõus kõigiga jagama.
28. august 2018
