Harda Roosna Aasta algul andis Käina vald korvi Hiiu vallale, siis läks koos 26 Eesti vallaga kohtusse, samas algatades kolmepoolsed ühinemisläbirääkimised Emmaste ja Pühalepa vallaga. Kui selles protsessis tõrked tekkisid, kutsus Käina kõik neli valda laua äärde ning koos Hiiu vallaga jõuti aasta lõpuks ka ühinemislepingu allkirjastamiseni.
Sellele lisaks vedas Jõpiselg jonnaka järjekindlusega võimalusi otsides ja lahendusi leiutades 32 Orjaku-Nasva-Kaigutsi külaperele majja optilise kaabli otsa – ülikiire interneti. Piirkondade konkurentsivõime tugevdamise programmile esitati Käina loodus- ja tegevuskeskuse projekt, mis Jõpiselja sõnul sai nii hea, et talle endalegi meeldib ja mis sest, et esimesel katsel see rahastust ei saanud, projektiga liigutakse edasi, järgmisesse vooru. Sel aastal krunditi esimesed noortele peredele mõeldud kinnistud ja tõega peetakse plaani hakata valla elamispindade puudust lahendama kortereid ehitades.
Omar Jõpiselg: Mina selle tiitliga hästi nõus ei ole, sest need kõik on meeskonna tehtud asjad. Mitmed tehtud Üllariga [volikogu esimees Üllar Padari – toim] kahe peale. Pigem olen mina mootor ja Üllari käes on rool. Minu asi on tagant ajada – nii, nüüd me peame seda tegema, peame midagi otsustama. See, et ma ärgitan otsustama, see on pigem mootori roll portsessi eest vedada ja vahel tagant lükata. Jah, me oleme küll ühes meeles olnud, aga otsustamisprotsessi suunas ja organiseeris Üllar. Meie volikogu ees müts maha – kui on vaja otsustada, siis nad otsustavad, kui vaielda, siis vaieldakse, aga keskendutakse pigem sisulistele asjadele. Palju on panustanud ka meeskonnad, keda tahaks kiita – vallamaja kollektiiv, arhitektide ja valla ühine tiim looduskeskuse projekti juures, mõlemad ühinemisläbirääkimiste tiimid, Telia, K.U Mell ja ELASA ühelt ning külaelanikud teiselt poolt kiire interneti projektis. Ka ühinemine ei olnud Käina valla initsiatiiv, et meil oleks olnud ambitsioon hakata ühinema, aga kui riik pani meid sellesse seisu, siis me lihtsalt pidime leidma lahendused ja uskuma, et see, mida me teeme, teeb meie elu veel paremaks, mitte me ei otsi sellist lahendust, et hädapärast midagi oleks tehtud. Alati, kui on kehv seis, tuleb uurida, äkki on see hoopis võimalus uuteks lahendusteks.
Milline on olnud lahkuv aasta Käina valla jaoks?
OJ: Vallal on olnud hea aasta. Hästi palju tööd on olnud. Vedamist on ka olnud. Mõned väiksemad projektid said lihtsalt ette võetud ja ära tehtud ja mingitpidi on selles kokkusattumist ka hästi palju olnud. Näiteks see kiire interneti projekt oli täpselt see. Juhuslikest asjadest hakkas pihta ja kogemata tabasime õige momendi. Sai küsitud, küsitud ja küsitud, millised variandid on ja kuidas on võimalik optiline kaabel majadesse saada. Kaine mõistus ütles, et sellesama suure tööga kui kaableid maasse pannakse, oleks mõttekas see ka majadesse vedada. Lõpuks tuli välja, et jah, on võimalik küll. Leader programm toetas meid ka, muidu oleks see ehk raha tõttu tegemata jäänud. Kõik asjad langesid täpselt niimoodi kokku, ka see, et Leaderi taotlusvoor oli täpselt sellel hetkel, kui meil oli asi küps. Ehitama hakati suve algul ja selleks hetkeks oli tulnud ka otsus, et Leader saab finantseerida.
Mis on järgmise aasta prioriteet number üks, mis tuleb ära teha?
OJ: Eks me ikka tahaks loodus-ja tegevuskeskust ehitusse saada. Ja aasta lõpus saime lukku ka riigihanke ja lähipäevil teeme lepingu Käina kultuurikeskuse tagumise osa välisfassaadi remondiks.
Eelmisel aastal olite ainus vald, kus ainsana oli iive positiivne, kuidas sel aastal?
OJ: Sel aastal saime kõik selle tagasi, mis eelmisel aastal plussis olime. Sünde on 15, aga surmasid on 35. Eelmisel aastal oli 12 surma. Tegelikult rahva liikumine jäi nulli, nii et iibe –20 ja samavõrra ka valla rahvaarvu vähenemine tuleneb mitte rändest, vaid suurest surmade arvust.
Kuidas tulumaksu laekunud on?
OJ: Planeeritut ületasime ja väga head laekumised olid. Kasvuks jäi üheksa protsenti, planeerisime viis-kuus protsenti.
Kuidas on vallas lood töökohtadega?
OJ: Praegu on meil töökäte puudus ja korterite puudus ka. Ma ei oska öelda kui kauaks, aga just tänu Dagöplasti laienemisele on töökäsi puudu.
Kas korterite ehitamine riigi toel on teemaks?
OJ: Võiks teema olla küll, aga ei ole sellega puhtfüüsiliselt jõudnud tegeleda. Ei ole tööaega jätkunud selle jaoks.
Mis võtmes on järgmisel aastal laual ühinemisleping, kas ootate Pühalepa ja Emmaste valla samme või lähete Hiiu vallaga edasi?
OJ: Püüaks teha seda, mis meist sõltub ja see, kas Pühalepa ja Emmaste kaasa tulevad, ei sõltu meist. Peame seda tööd üsna kohe hakkama edasi tegema. Selleks, et ühinemine puht praktilise poole pealt hästi välja tuleks, on vaja ette läbi mõelda kõik struktuurid, funktsioonide jagunemine, süsteemid. Eile küsisin [teisipäeval – toim] Hiiumaal käinud rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna juhatajalt Väino Tõemetsalt, et kas sellist, pooleteisttasandilist omavalitsussüsteemi suurte õigustega kohapeal, on veel kusagil, et saaksime sealt minna õppima või kogemusi vahetama. Ta ütles, et ei ole ja vaieldamatult oleme me selles mõttes kõige suuremad õigused jätnud osavaldadele. Ta püüdis Saaremaad pakkuda, aga võttis kohe selle tagasi, sest Saaremaal jäävad teeninduspunktid ja vaid mõned osavallad endistest valdadest alles. Seal ei ole sellest pooleteisttasandilisest küll mingit juttu. Selleks, et üleminek sujuv oleks ja üksteisemõistmist ka oleks, peame me veel väga palju tööd tegema.
Mis oli Sinu arvates tänavune Hiiumaa aasta tegu?
Hiiumaa aasta tegu on kahtlemata parvlaeva Leiger tulek.
Kes olid tänavu Hiiumaa elu kõige rohkem mõjutanud naine ja mees?
OJ: Pakuksin Kaja Antonsit, kes ehitab Hiiu Pagari uut leivamaja, kuid tegelikult on kogu sellele organisatsioonile uue hingamise andnud. Esiteks on ta suur tööandja, töötab Hiiumaa oma kapitaliga – selles mõttes hiidlaste oma asi. Kui see organisatsioon laiali vajuks, neid ühistuid on ju küll, mis vaikselt hääbuvad – siis mingi osa meie kapitalist hakkaks saarelt välja minema. Mulle see ühistuvärk meeldib, sest see raha, mille omanik muidu välja viiks kuskile Tallinna, jääb siia. Ka on need investeeringud tihti sellise tasuvusega, millega erakapitalil neid asju ei tasukski teha. Näiteks ka leivamaja on niiöelda piiri peal, aga meile vajalik. Sellepärast on ühistu õige vorm, mis peabki selliseid asju tegema. Tõenäoliselt järgmised poodide renoveerimised samamoodi ja lõpuks maapoodide jätkamiseni välja. Küllap ta jõuab uuesti selle missioonini, et väikestest maapoodidest võiks saada tagasi külakeskused ja neid asju laiemalt nägema. Kaja, ma usun, ongi võimeline nägema neid avarama pilguga ja see on alles algus, mida ta praegu teeb. Ta on oma meeskonna tööle saanud ja inimesed ei jookse enam laiali.
Mõjukaim mees võiks ehk olla Dagöplasti juhataja Jorn Johansen, aga ta võiks veel aasta aega teha tööd. Selles mõttes ta tõi siia küll investeeringuid kui töökohti ja ostis saarele ka elamise, aga talle oleks veel ehk aastat vaja. Tal on ka plaane, kuidas tehase välisilmet korda teha, nii et las toimetab. Selles mõttes võikski mõjukaim mees olla Üllar Padari, sest ta on volikogu juhi tööd teinud oma põhitöö kõrvalt ja teinud hästi. Oma diplomaatiaga on ta hoidnud koos neid asju, mida mina võib-olla liiga otse ütlen. Ei ma poleks üksi kuidagi hakkana saanud ja ühinemisprotsessi saavutused on väga paljus tema läbirääkimisoskuste tulemus.
