Olen minagi seisnud raamaturiiuli ees, otsides praokest, kuhu mõni äsjaostetud raamat veel ära mahuks. Samuti kaalutlenud, kuhu saaks meie väikeses kodus paigutada veel ühe raamaturiiuli, aga raamatuid ära viskama käsi ei tõuse. Küllap on sama mure paljudel teistelgi, seepärast on Hoiuraamatukogu ja selle direktori, Gerda Kulli-Kordemetsa algatus – anna raamatule uus elu – väga tänuväärt. Lugege sellest tänase lehe neljandal küljel.
Ja kel ehk pole meeles, siis reedel, 12. novembril on samas Kärdla kultuurikeskuses Gerda Kulli-Kordemetsa näidendi “Professor sai värske õhu mürgituse” etendus. Ja räägib see muidugi meie Sulev Nõmmikust.
Kahjuks ei saa me argiasjade kõrval unustada kurja koroonahaigust. Eesti – maailmameister COVID-19 nakatumiste arvu poolest – kõlab ju kui halb unenägu.
“Sageli on nii, et lähed räägid inimesega, tal on vaid peenikesed torud, mis ei tähenda eriti hullu seisukorda. Kaks päeva hiljem on tal juba mask ees. Ta on uimane, eriti ei räägi. Kaks päeva hiljem on ta kolmandas intensiivis. Kuu aega hiljem tuleb tema naine matust tellima,” nii kirjeldab haiglates toimuvat
koroonapatsientide hingehoidja ja kirikuõpetaja Eve Kruus Õhtulehes. Tema oli see, kes pidas Jaani kirikus matusetalitust samal ajal, kui Vabaduse väljakul toimus vaktsiinivastaste meeleavaldus. Eve Kruusi soov on: küll oleks hea, kui maskid peaksid kinni ka need sõnad, mis inimesi tapavad.
Kolm kilomeetrit kirstusid peaks meid mõtlema panema, mis selles kriisis on kõige tähtsam. Kas ministrite- või valitsuse vahetus, mõne erakonna reitingupunktid või igaühe enda panus. Mõeldes koroonale enneaegselt kaotatud inimeludele, peaksid vaibuma kõik muud vaidlused ja meil peaks olema üks ja ühine eesmärk.
5. november 2021
