Kärdla riigimaja parima ideekavandi pakkusid Karisma Arhitektid

Arhitektuurivõistluse žürii valis 19 konkureeriva lahenduse seast võidutööks Karisma Arhitektid pakutud Kärdla riigi- ja kohtumaja idee­kavandi, mille järgi Hiiu tn 1a kerkiv hoone on plaanis avada 2023. aastal.
Kuigi žürii tegi otsuse konkursi­tulemuste kohta juba 26. jaanuaril, kuulutati tulemused välja esmaspäeval, 1. märtsil toimunud virtuaalsel kokkusaamisel.
Žürii esimees Mihkel Mäger Riigi Kinnisvara aktsiaseltsist hindas konkursitööde taseme ühtlaselt kõrgeks ning kuulutas välja võidutöö “Pruht” ja preemia 8000 eurot.
Žürii tõstis võidutöö juures esile arhitektuurselt terviklikku ja linnaehituslikult parimat lahendust, mis ühendab Kärdla Keskväljaku riigi- ja kohtumaja ning turuga kõige sobivamal viisil.
Võidutöö autoriteks on Kai Süda, Risto Parve, Heldi Jürisoo, Marju Tammik ja Mait Väljas arhitektuuri­büroost Karisma Arhitektid.
Karisma arhitektide poolt ütles tänusõnad Risto Parve, kelle sõnul otsisid nad töö käigus tasakaalu avaliku hoone tugeva iseloomu, väikelinna õdusa miljöö ja kasutaja­mugavuse vahel.
“Suhteliselt keerukas oli lahendada etteantud ruumiprogrammi, sest nõudeid, millest “läbi närida”, oli palju. Konkursivõidule järgnevat projekteerimistööd ootab kollek­tiiv põnevusega,” ütles Parve.
DAGOpen sai ergutuspreemia
Teise koha 6000eurone preemia läks ideekavandile “Foorum”, mille esitas Arhitekt Must. 4000eurose Kolmanda koha preemia sai ideekavand “Kannel”, autoriteks inphysica technology ja OPUS Architecture arhitektid.
2000eurose ergutuspreemia said ideekavandid “Auster” ja “Vint”, mille autoriteks vastavalt Nikita Atikin ja Kuu arhitektid ning DAGOpen.
Žüriisse kuulusid lisaks esimehele Silver Salla rahandusministeeriumist, Kaire Nõmm Hiiumaa vallavalitsusest, Maarja Kask, Tiit Trummal ja Veronika Valk-Siska Eesti arhitektide liidust. Lisaks kaasati hääleõiguseta eksperte eri valdkondadest.
Tugevdab linna keskust
Konkursitulemuste väljakuulutamisel ütles žürii esimees, et Kärdla riigi- ja kohtu­majast saab Eesti esimene piloot­projekt, kuhu luuakse asutuste­ülene ühistöökeskkond. “Kuna paljudel asutustel on saarel tööl vaid üks ametnik, on seega mõistlikum rajada paindlikumad töö­ruumid, et tagada kaasaegne ja funktsionaalne ruumi­kasutus,” selgitas Mäger.
Valla arhitekt Kaire Nõmm lisas, et uue riigimaja rajamine Kärdla südamesse aitab tugevdada linna keskust, lisades piirkonnale erinevaid teenuseid. Nõmm lisas, et tal on hea meel selle üle, et Kärdla turg jääb vanale asukohale, tänu uuele riigimajale aga saab korda üks räämas ala. “Juba vanast ajast on tähtsaid asju turuplatsil aetud, nii jätkub see ka Kärdlas.”
Esimene “rätsepalahendus”
Riigihalduse minister Jaak Aab nimetas uut maja koostöömajaks, sest koostööd tehakse maja loomisel ning see jätkub ka asutuste töödes-­tegemistes.
“Kärdla riigimaja saab olema eriline omasuguste seas, sest esmakordselt rajatakse Eestisse täiesti uus riigimaja, mis luuakse algusest lõpuni nn rätsepalahendusena kogu­konna ja maakonna huve silmas pidades,” ütles minister.
Kärdla riigimajas alustab aastal 2023 tööd enam kui kümme riigiasutust, lisaks Pärnu maakohtu Kärdla kohtu­maja. Kokku on Kärdla riigimajja planeeritud 76 töökohta, sh kuus kaugtöökohta.
Kolm valmis, seitse töös
Riigimajad, kuhu tuuakse kokku erinevad riigiasutused, rajatakse 13 maakonnakeskusesse. Rahandusministeeriumi riigimajade projektijuht Silver Salla ütles, et nende loomiseks investeeritakse 42 miljonit eurot.
Hooned on kavas valmis ehitada ja majades tööd alustada järk-järgult kuni 2026. aasta lõpuni. Riigimajad on juba valmis Viljandis (2019), Rak­veres (2020) ja Jõhvis (2020), sel aastal valmivad need Jõgeval ja Pärnus. Lisaks Kärdlale on töös ka riigimajad Raplas, Valgas, Paides ja Pärnus.