erakogu
ja süütad taevasse tähe…
Selgete silmega ja selge häälega… Selgete mõtetega… Hea tunnetusega… Tark, aga mitte kunagi üleolev… Julge, aga mitte kunagi julm… Tolerantne, aga mitte kunagi kahepalgeline… Uhke sisemise hoiakuga, aga mitte kunagi uhke kellegi suhtes… Alati sõbralik ja soe ja helge, kaasamõtlev ja toetav… Hea inimene, kellega koos oli kerge jääda iseendaks.
Jaak Johanson on alati olnud ka Hiiumaa Pärimusmuusikafestivalil, kõik need 15 aastat, mil festival on toimunud. On kurb ja on kuidagi kummaline, et teda enam ei ole ega tule. Nii nagu ta ikka tuli, juuksed püsti, vaim värske ja samm kindel, aga kerge…
Minu esimene mälestus Jaagust jääb ülikooliaega, mil Johansone laulmas nägin ja kuulsin. Nad olid nii teistmoodi neist, keda varem olin laulmas-mängimas kuulnud ja näinud. Ometi tundsin kohe sellist äratundmist – kõik, mida nad tegid ja kuidas nad laval olid, puudutas hinge sügavalt, neis oli suur vaimu erksus ja värskus. Edasi tulid kohtumised Jaaguga
Kloostri-Aidas, kui seal kandlega laulmas-mängimas käisin, et Tallinnas kandletundides käimise peale kulunud raha pisut tagasi teenida. Jaak juhatas meid sisse ja pärast istus alati jalg üle põlve nurgalauas ja naeratas sealt meile, lavalolijaile, toetavalt. Hiljem juba kohtumised Muusikamajas ja kontserdid, kus Jaak kohal olles ka alati oma salvestusaparaadi sisse lülitas. Ja need vestlused temaga, mida läbi aegade on peetud ja kus iga Jaagu sõna oli kui kulla hinnaga, sest ta sõnad olid alati läbimõeldud. Meenub üks ööülikool koos temaga… üks üllatussünnipäev Aegnal… ja muidugi Hiiu Folk. Jaagu toetav kaasamõtlemine ja kaasas olemine, head sõnad… Ja tema kõikvõimalikud kontserdid ja tegemised festivalil, alustades laulutubadega ja lõpetades kontserdiga Saarnaki laiul vihmasabinas. Nii kõik need 15 aastat, mil festival Hiiumaal on toimunud.
Keegi ei laula enam kunagi sel moel (Viidingu laule) nagu seda tegi Jaak. Ja ühtegi teist sellist “linnafilosoofi”, kellega Tallinna linna peal kohtudes ka endal aeg natukene nagu seisma jääb, sest tal polnud kunagi kuhugi kiiret, ei tule arvatavasti enam kunagi, sest ajadki on väga teised. Jaak oli eriline. Jah, iga inimene on eriline, aga Jaak oli väga eriline inimene – ta jõudis palju ilma kiirustamata. Ja ta jääb meelde… Aitäh Sulle, hea Jaak, kõige eest. Aitäh, et meil on, mida mäletada…
Saabuval suvel toimub 18. juulil Hiiumaa Pärimusmuusikafestivali raames mälestuskontsert Jaagule. Täpsemat infot saab peagi ilmuvast festivaliprogrammist.
Astrid Nõlvak
Hiiu Folgi korraldaja
