Naiskodukaitsjad üllatasid koduõuel tänavust Hiiumaa aasta isa Priit Jürimäed, kes enda eeskujuks peab pigem oma ema.
Kuigi Palade koolis toimuma pidanud pidulik isadepäeva aktus ja kontsert otsustati koroonaohu tõttu ära jätta, ei jäänud aasta isa tiitel üle andmata.
Nii astusidki naiskodukaitsjad Anne Kaasik, Marge Vähter ja Heli Tuisk pühapäeva keskpäeval Nõmbas Jürimäede koduõuele, et Tõnu Soobi kaamerasilma all üle anda aasta isa tunnistus ja kingitused: pitsu, tort ja lilleõis.
Priit Jürimäe oli väga üllatunud – ta ei teadnud, et on sellise tunnustuse pälvinud ega ka seda, et naiskodukaitsjate delegatsioon talle koju seda üle andma tuleb. “Just mõtlesin, et aktus jääb ära, väga hea, mul siis vaba päev,” ütles ta. “Isa olen ma olnud ju kakskümmend aastat enne seda tiitlit ning olen ka edaspidi, midagi erilist ma sel aastal korda ei ole saatnud,” lisas ta tagasihoidlikult.
“Otsustasime ühiselt, et ei hakka tiitli üleandmisega ootama, see poleks enam siis seesama, seega teeme seda täna väiksemas seltskonnas ja värskes õhus,” selgitas Tuisk. Ka kõigile aasta isa nominentidele viiakse lähipäevil tänumeene koju kätte.
Sel aastal oli žüriil üheksa aasta isa kandidaadi vahel väga raske valida. Pika kaalumise järel läks tunnustus Priit Jürimäele, kes on nii hea isa kui aktiivne kogukonnaliige. Jürimäe töötab Kärdla päästekomando päästjana aastast 2008. Tänavu veebruaris pälvis ta kõrge tunnustuse, päästeameti teenetemedali hõbedaste tammelehtedega.
Tütar Triinu sõnul on isal kuldsed käed ja tal on alati midagi käsil või kuskil keegi, keda parajasti aidata. Ka auhinna üleandmise päevaks olid ettevalmistused põhjalikud, et isa üldse kodus oleks.
Aitäh õnneliku lapsepõlve eest!
Aasta isa aunimetusega tunnustamiseks esitasid ta lapsed Triin ja Joosep. Triinu koostatud esitluskiri, mis kohapeal ette loeti, võttis ka kõrvalseisjal pisara silma, ema Tiiast ja isa Priidust rääkimata.
Kirjas seisis, et nende isast teevad parima isa aeg, mis tal oma laste jaoks alati leidub, toetav sõna, millega ta neid julgustab, ning vaba voli, mida ta on alati osanud neile usaldada.
“Ma pole kunagi tundnud, et olen rangete reeglitega piiratud ning olen saanud ise õppida ja katsetada,” kirjutas Triin. “Minu isa ja ema on mind alati toetanud, kui püüdlen oma unistuste poole ja kui midagi juhtub ja kõik ei lähe päris nii, nagu ma ise seda soovisin, on mul alati kaks õlga, mille najal nutta ja kaks kätt, mis kallistustega katkised tükid õigetesse kohtadesse tagasi panevad.”
Isa Priit kuulas ja laiutas lihtsalt käsi: “Aga mis ma ikka teha saan? Keelamisel pole ju mõtet!”. Veel ütles ta, et lapsi tuleb kasvatada nii, et nad pesast välja lennates ise tahaksid koju tagasi tulla, mitte ei peaks neid sundima.
Priit Jürimäe sõnul on talle endale eeskujuks olnud hoopis ema ja võib-olla ka vanemad vennad: “Isa oli mul pigem hea näide sellest, milline olla ei tohiks.”
Naiskodukaitsjate lahkudes jäi Jürimäede pere rõõmsalt isadepäeva tähistama ja vist koguni esimest korda just sel päeval torti sööma, sest nagu Triin kodukaitsjatele ütles, on nende peres isadepäev iga päev.
Parim isa
Aitäh, et olid, oled, jääd,
koos suudame ületada ka kõige suuremad mäed.
Minu lollusi pead tihti taluma,
nõudepesu igapäevaselt mult paluma.
Minu mured kuulad alati ära,
tänu sinule on minu silmades alati olnud sära.
Isa on mulle antud maailma parim,
sina oled minu muredele hea ravim.
Oled suureks eeskujuks vennale ja mulle,
mandrilt sooje kallistusi saadame sulle.
Isegi siis kui sa seda tiitlit ei saa,
meie jaoks oled sa kõik – tähed, taevas, kuu ja maa.
TRIIN JÜRIMÄE
