Kärdla lahel peeti ka tänavu Garmin purjetamise Eesti meistrivõistluste üks etappe, Kärdla Race. JK Dago võõrustas Eesti meistrivõistluste etappi teist aastat järjest ja kaks üleeestilist purjetamisvõistlust on sel suvel veel tulemas. Kärdla võidusõidul osales 33 paatkonda 66 võistlejaga. Jahtklubi Dago oli seekord esindatud ühe paatkonnaga. Viimasel hetkel panid end kirja klassis 49er sõitvad Tõnis Haavel ja Raul Grigorjev, kes viie paadi konkurentsis tulid neljandaks.
Eesti MV sarjas osaleb Dago sportlastest ka Jorgen Kuivonen, kuid tema sõidab ühepaadil Laser Radial ja see paadiklass Kärdla etapil ei võistelnud.
Osavõtvate paadiklasside ring oli tänavu laiem kui eelmisel aastal. Sel aastal võistlesid Kärdla etapil viie paadiklassi kahepaadid – RS Feva, 29er, 49er / 49erFX, 470 ning F18 / Nacra 15. Eelmisel aastal näiteks klassi 470 ja F18/Nacra15 Kärdlas võistlemas ei olnud.
Väärt kogemus
JK Dago kommodoor Meren Tamm jäi saadud korraldusliku kogemusega väga rahule. Rahul oli ka Eesti jahtklubide liidu tegevjuht Ott Kallas: “Kuna klubi võttis eelmisel aastal väga tõsiselt Eesti meistrivõistluste etapi ettevalmistust ja organiseerimist ja kõik õnnestus väga hästi, siis sel aastal tuli väga lihtsalt otsus, et sarjaga uuesti
Kärdlasse tulla.”
Tamm ütles, et klubil on kindel huvi korraldada ka järgmisel aastal üks Eesti MV etapp. “Sügisel selgub, kas saame kahepaatide etapi või äkki õnnestub Hiiumaale tuua hoopiski ühepaatide etapp – see oleks väga tore, sest siis saaksid meie oma kohalikud lapsed kodus võistelda,” arutles kommodoor
Kui sel aastal klubis treenivad lapsed pole ehk veel sel tasemel, et neil võistlustel osaleda, siis järgmisel aastal oleks küll sõitjaid, kes
Optimisti paadiklassis meistrivõistluste tasemel võistleksid. “Seda võistlust oleks äge teha,” ütles Tamm.
Kolm üleeestilist võistlust
Klubi tegevuse põhifookus on Hiiumaa laste ja noorte purjetamisel – et meil oleks järjest rohkem lapsi, kes purjetamist õpivad ja seda järjest paremal tasemel teevad,” selgitas Tamm. Võistluste korraldamine omakorda on purjetamisõppega tihedalt seotud ja need tegevussuunad käivad käsikäes.
Üleeestilistest võistlustest korraldab korraldab JK Dago koos Optimistide klassiliiduga augusti alguses veel Optimistide võistluse – Oti regati. See toimub Orjakus ja on nn siseneja-sarja üks etapp. Kolmanda üleeestilise võistlusena korraldab jahtklubi Dago regati, mille nimeks Dago regatt ja mis on Eesti avamere karikasarja üheks etapiks. Lisaks viib klubi läbi ka kohalike purjetajate hulgas populaarset Kärdla purjutuuri.
Tamm rääkis, et purjetamisvõistluste korraldamiseks on Kärdla eeliseks suur, avar ja võrdlemisi uus sadam. Svertpaatide võistlusi saab läbi viia küllaltki kalda lähedal, mis tähendab, et võistluspaigale on suhteliselt lühike maa sõita ning merel toimuv on pealtvaatajaile vaadeldav.
Kuid võistluste korraldamine ei piirdu ainult taristuga. Üldjuhul algab suure võistluse korraldamine sellest, et tuleb kokku leppida peavõistlus-
juhiga, kellega koos hakatakse meeskonda komplekteerima.
“Sel aastal ma isegi ei jõudnud peavõistlusjuhte läbi helistama hakata, kui mulle juba helistas Marko Saarlaid ja ütles, et on valmis oma meeskonnaga tulema ja teeb seda nii, et Dagole sellega seoses kulusid ei kaasne. See oli jahtklubile väga suureks toetuseks,” oli Tamm tänulik.
Sel korral oli korraldustoimkonnas kuus inimest väljastpoolt ja kohapealt sama palju. “Minu meelest see tiim mängis väga ilusti kokku. Ka Marko Saarlaid ütles, et on positiivselt üllatunud, sest meie vähest kogemust teades arvas ta, et kõik need asjad ei suju nii hästi,” märkis võistluste peakorraldaja Tamm.
Sihiks on oma jõududega hakkama saada
Dago klubi on seadnud sihiks kohapeal selliste oskustega inimeste väljaõppe, kes saaksid võistlustel kuuluda võistlusjuhi meeskonda. Selgi korral olid näiteks Kai Kallas ja Helika Villmäe harjutamas võistluste sekretäri tööd Pärnust appi tulnud Külli Martinsoni kõrval.
Tamm ütles, et igal päeval olid klubi inimesed koos peavõistlusjuhiga merel – mõnel päeval kolm, mõnel viis. “Võistlustel on palju lihtsaid asju, mis näitavad, kas korraldus on professionaalne. Ma loodan, et järjest meie kogemused täienevad ja saame üha rohkem oma jõududega hakkama.”
Klubi kommodoor näeb, et Eesti tasemel on neil veel kasvuruumi. Hetkel on klubis küll inimesi, kes on käinud teooriakoolitustel, teinud eksamid ära ja teevad praktikaid. “Teeme tööd selle nimel, et meie tiimi liikmetel oleksid olemas EJL poolt välja antud litsentsid või tunnistused sekretäri, võistlusjuhi, kohtuniku või vahekohtuniku töö tegemiseks.”
Kogemusi saamas on Dago klubi inimesed käinud ka teistes jahtklubides, kus suurvõistlusi korraldatakse. Näiteks kahel kevadel on nad olnud abis Pärnu purjetamisnädalal. “See on olnud meie jaoks meistrivõistluste ettevalmistusprotsessis hästi kasulik. Kui lihtsalt rääkida, mida kõike on vaja teha, siis tundub see lihtne, kuid ise selle sees olemine ja läbitegemine on hoopis teine asi,” tõdes Tamm.
Jahtklubide liit on seadnud võistluste toimumiskohtade ringi laiendamise üheks oma põhimõtteks. “Näiteks käime Eesti kõige tähtsamate svertpaadivõistlustega ringi. Purjetajatele pakub see vaheldust ja lisab seikluslikkust, mis ala juurde kuulub. Samuti aitab see kaasa, et kohalike inimeste algatused vormuks klubideks, omavahel läbikäimisteks ja vee peal käimisteks,” rääkis Ott Kallas. “Niiviisi saame merekultuuri üle Eesti toetada,” tõmbas ta otsad kokku.
