Raul Mee Lennuettevõtte esindaja Rene Must märkis, et suursaarte vaheline lennuteenus on rahva poolt hästi vastu võetud ja seda toetavad ka kasvutrendis olevad reisijate arvud: “Oleme lennuteenust Kuressaarde ja Kärdlasse pakkunud 2016. aastast alates ja praegused reisijate arvud näitavad selgelt, kui nõutud on õhutransport suursaartele.”
Kärdla lennujaama käitusjuht Allan Mäll ütles, et viimati täitus regulaarlendudel maagiline 10 000 piir 2011. aastal, enne seda
2006. aastal, mil sai ületatud ka 11 000 reisija piir. “Väga hea tulemus – nad on tublid ja kord on majas – kui lend peab toimuma, siis see toimub,” tunnustas Mäll lennufirmat.
Eilseks oli Kärdla lennujaama läbinud täpselt 10 120 reisijat, kõigi Kärdla lennujaama läbinud reisijate arv oli 10 852. Mälli sõnul on seda, et Kärdla lennujaama lennureisijate üldarv 10 000 piiri ületab, tulnud ette ka sagedamini. Kuna detsember on alles poole peal ja toimuvad ka lisalennud, võib sel aastal üldarv ulatuda isegi 15 000 reisijani.
Kärdla lennusuunal tuleb teatavatel hooaegadel ilmastikuoludest tingitult ärajäävaid lende ette, mullusega võrreldes on see arv oluliselt vähenenud. Kui eelmisel aastal jäi ära 42 lendu, siis tänavu on ära jäänud 21 reisi.
Oma osa selles on Kärdla liinil kasutusele võetud GNSS seadmel, mis on piloodile abiks madala pilvitusega maandumisel. Veel paremini töötab Kuressaare lennuvälja ILSseade.
Transaviabaltika andmetel on Kuressaare lendude teenindamise protsent eriti kõrge 99,65 ja kõikidest reisidest on 2016. aastast alates ära jäänud vaid 7,5 lendu. “Selline teenindusprotsent on kõrgeim, mida lennunduses näha saab,” nentis Must.
Rene Must oli rahul, et välja on teenitud elanike usaldus, pakkudes kvaliteetset lennuteenust ja sobivat sõiduplaani. “Lennuühenduse pakkujana oleme Kärdla elanikele ja sinna reisijatele väga tänulikud, et pardale tullakse ikka ja jälle ja aina rohkem,” tänas ta nii reisijaid, Hiiumaa valda kui Kärdla lennujaama töötajaid hea koostöö eest.
