Tapio Vares Mul endal küll on kah Soulange’i magnoolia koduaias olemas, 2012 soetatud Poola päritolu istik. Kahjuks sai ta mõnel talvel külmast näpistada ning on üldse veel noor ja väike – millal see küll õitsema läheb, mõtlesin.
Tegin oma põõsjale magnooliale suvel väikestviisi laasimist, et ta ikka puukujulisemaks areneks. Allesjäetud kaks haru viskasid hästi, juba isegi nii nabani. Noored lehed on sametja kattega, hiljem muutuvad nahkseks ja paksuks.
Kuniks augustikuus vaatasin, et asi pole enam õige: kaks tipupunga hakkasid imelikult moonduma. Ikka pikemaks, kuniks päris valendama lõid, tekitades nelja tolli pikkused “pulgad”. Oo, läheb õitsema! Ehkki õige aeg oleks kevadel, võivad mõned vormid ilmutada õisi suvi läbi. Kui need nüüd peagi valla löövad!
Kulus nädal, ent õied ei mõelnud ikka veel lahti minna. Eraldus üks-kaks õiekattelehte, ülejäänud paotusid pisut. Sealt seest aimdus iseäralikku lõhna. Magnooliatele omaselt “kreemist”, ent ühtlasi ka natukese nagu käärinud hõngu. Aga kuhu jäävad siis uhked roosalillad “tulbid”? Õiekattelehed on üsna valkjad, vaid alusel ja keskrool natukese lillakat tooni juures.
2005. aastal ilmunud raamatut “Euroopa puud” lapates jäi mu pilk väga sarnasele joonistatud õiele. Peagu kinnine piklik “pulk”, valkjatel kattelehtedel veidi lillat. Juures sordinimi ‘Peppermint Stick’, leitud USAs aastal 1962.
Kusjuures tegu polegi hübriidse Soulange’i magnooliaga, vaid veelgi keerulisemat algupära vormiga. Tema üks esivanem on Magnolia liliiflora, teine Magnolia x veitchii. Too viimane on omakorda hübriid, esivanemateks Hiinast pärit Magnolia denudata ehk sile magnoolia ja Himaalaja asukas Magnolia campbellii.
Tjah, ehkki mitte nii hull kui rodode hübriidide hübriidide hübridiseerimine ja sordiaretus, on ka magnooliatel palju hübriidseid sorte, millest mitme puhul enam päris algupärandit välja selgitada ei saagi. Vast on mul siis ikkagi too lihtsalt Soulange’i magnooliana saadu hoopis sort ‘Peppermint Stick’? Asja ei tee kergemaks ka arvukad netis rippuvad fotod. Seal on mõni imelikult lopsaka roosa tulbiõiega, enamus siiski valkjad, kerge lilla lisandiga.
Ilmad muutusid augusti lõpupoole soojaks ning seni kügelenud õiepulgad otsustasid ühtäkki avaneda. Einoh, täitsa nagu tulbiõied tõepoolest! Hiilgavad teised seal justkui igihaljaste lehtede kohal. Nende õite selgepiirilise ilu kõrval tunduvad muidu rikkalikus õievahus hortensiad kuidagi lohakalt ülevoolavad.
Näis, kas kevadel, õigel õitseajal, see magnoolia taas oma õisi kavatseb ilmutada.
