Väga sageli pöördutakse just pühade järgselt loomaarsti poole murega, et lemmikutel on seedehäired. Miks see nii on?
Eks ikka sellepärast, et tahame ka oma lemmikule toredaid pühi ning kostitame neid laua taga istudes igasuguste “paremate” paladega. Kujutan ette, kuidas pere istub ümber laua ja imearmsate silmadega koer käib ja küsib igaühe käest midagi. Üks annab oma pekitüki, teine kondi, lapsed jagavad talle ohtralt komme ja piparkooke. Koerake on lõpmata tänulik. Õhtusöögi ajal paneb perenaine koera kaussi pidusöögi ülejäägid ning lisab peale veel kuhja konte, mis praest üle jäid. Ise mõtleb, et kuidas ma ikka need kondid ära viskan, kui kutsuke nii väga neid armastab. Tulemuseks aga on koera seedehäired.
Need võivad olla järgmised: Oksendamine: põhjuseks maoärritus, mida põhjustavad kondid maos, liiga rasvane toit ja mitteharjumuspärane toit. Kui oksendamine on ühekordne, pole häda veel midagi, aga kui see kordub ja koer kaotab palju vedelikku, võib see koerale saatuslikuks saada.
Kõhukinnisus: põhjuseks võib olla jällegi liiga rammus toit, mida koerale on palju antud. Kuna koer pole sellise söögiga harjunud, võib see mõnikord tekitada kõhukinnisuse. Sagedasem põhjus on aga allaneelatud kont või kondid. Eriti ohtlikud on kondid vanematele koertele, kelle seedetegevus juba aeglasem. Sellise koera sooltesse koguneb kondipuru, see ladestub kihiti ning tekib kõva, mittelahustuv konditomp. Koer proovib roojada, aga välja ei see tule. Omanik näeb vahel, et väljub vaid vedelat massi ja oletab, et kõik on korras, aga samas koer näeb punnitamisega vaeva. Kuid ettevaatust ise diagnoosimisega, vahel võib punnitamine tähendada ka, et põiest ei tule uriin välja
Kõhulahtisus: jällegi tingitud mittetavapärasest söögist, kuna koera soole mikrofloora pole sellise söögiga enne kokku puutunud ega suuda seda seedida.
Kõigil neil juhtudel on äärmiselt vajalik kiiresti pöörduda loomaarsti poole ning koos arstiga saab midagi ehk ette võtta. Kui sellised probleemid jäävad kauaks ajaks koera vaevama, võib lõpp olla ka letaalne, kuna ka loomaarst ei pruugi suuta kurnatud looma enam päästa.
Kirjutasin rohkem koerte seedeprobleemidest, sest kassidel ma peale pühi neid eriti täheldanud ei ole. Kasside kõhulahtisuse puhul võib põhjusena mõelda küll ka toidule, aga esmalt tuleks siiski alustada ussnugiliste tõrjega. Kõhukinnisust kassidel võivad aga põhjustada sisselakutud karvapallid.
Lisan lõppu ühe kurva loo oma praktikast. Ketikoer oli umbes kümme aastat vana. Nädal tagasi oli olnud sellel koeral kõhukinnisus, millest oli jagu saadud ja koer oli hakanud jälle sööma. Muidugi oli peremehel sellest väga hea meel ja ta andis oma armsale loomale süüa rohkem kui varem, sest “vaeseke” oli mitu päeva ju näljas olnud. Kõige peale andis ka kausitäis konte, mis pidigi selle koera põhitoiduks olema. Tulemuseks uuesti väga tugev kõhukinnisus, kohe ei pöördutud ka loomaarsti poole ning kui mina sinna jõudsin, oli koer juba väga nõrk. Kõhukinnisusest oli tekkinud sooltepõletik ja edasi sepsis ning kahjuks ei olnud võimalik seda koera enam päästa.
Kont ei ole koera toit. Kui tahate väga midagi koerale närida anda, siis selleks on müüa igasuguseid kuivatatud lihatükke, kopse, trahheasid, magusid, peeniseid ja närimiskonte. Need on igal juhul paremad, kui kont ja pealegi saavad ka koera hambad hooldatud.
LY KOKLA
töötanud 16 aastat
Hiiumaal loomaarstina
