Meeldetuletus kalapüüdjatele ja muidu looduses liikujatele

Keskkonnainspektsioon tuletab kalapüüdjatele meelde, et 15. veebruarist hakkas kehtima lesta püügikeeld, mis kestab kuni 15. maini. Lesta kaaspüügi tingimused on kehtestatud EL määrusega, mis ütleb, et nakkevõrkudega püügil võib kogusaagist olla 10% lesta juhul, kui võrgu­silma suurus on 100 mm või suurem. Väiksema silmasuurusega nakkevõrgu puhul ei ole lesta kaaspüüki keeluajal ette nähtud. Alamõõdulise lesta kaaspüük ei ole lubatud.
Hiiumaad ümbritsevas meres ei ole kammelja püügi keeldu, kuid kindlasti tuleb kinni pidada alammõõdust, mis on 30 cm. Meres kestab haugi püügikeeld 1. märtsist kuni 30. aprillini ja siseveekogudes jäävabas vees 15. märtsist 10. maini. Haugi kaaspüüki lubatakse kaalu alusel nakkepüünistega püügil kuni 5% ja muude kutselise kalapüügi vahenditega püügil kuni 2% ahvena, haugi, koha, latika, linaski, lutsu, rääbise, peipsi siia, säina ja vimma kogusaagist. Õngepüügil ja harrastuspüügil õngpüünistega, välja arvatud õngejada, on keelatud püüda kala, millele on kehtestatud püügikeeld või mis on väiksem kehtestatud alammõõdust. Need kalad tuleb vette tagasi lasta kohe pärast saagi õngekonksu küljest vabastamist.
Lubatud kaaspüügi määra ületava eluvõimetu kala kogus tuleb teatada pärast püüniste nõudmist Keskkonnainspektsiooni valve­telefonile (1313) ning esitada järgmised andmed: kaluri nimi, loa number, veekogu, lossimiskoht, kalaliik, kogus. Meeles tuleb pidada, et nakkepüünistega püügil on alamõõdulise tursa ja lõhe kaaspüük piiramatu (kehtib nn tagasiheite keeld).
Kalapüügieeskirja lisas 8 nimetatud jõgede suudmete merealas 500 m ulatuses kehtib kalapüügikeeld (v a liht- ja käsiõngega) 1. märtsist kuni 31. maini. Mõrdadega püügil peab arvestama, et võrgulina silmasuurus peab mõrrapäras olema vähemalt 24 mm ning räime- ja meritindipüügil peab mõrra- ja kastmõrra lina silmasuurus olema vähemalt 20 mm, välja arvatud päras.
Kui kalurid soovivad enne püügihooaega selgust saada, kas nende poolt kasutusele võetav püügivahend vastab kehtivatele nõuetele, siis Keskkonnainspektsioon on igati valmis abistama ja vajadusel läbi viima ka võrgulina silmasuuruse mõõtmisi.
Hiiumaa on üks väheseid piirkondi Eestis, kus on üldiselt igal ajahetkel võimalus omandada kalastuskaart kas kuuks või nädalaks, mis annab õiguse kalapüügiks ühe nakkevõrguga (mille kogupikkus on kuni 70 m). Seejuures tuleks enne kala­püügile asumist meelde tuletada kalapüügireeglid, et vältida ebameeldivaid olukordi mõlemale osapoolele.
Eelnevate aastate kogemustele tuginedes peaksid harrastuspüüdjad erilist tähelepanu pöörama särje ja väikese säina erisustele, et igati tore kalapüügipäev ei saaks rikutud. Üldiselt võib Hiiumaa rannikumerest püüdjatele kiitust avaldada, kuid manitseks siiski tähelepanelikkusele.
Viljar Varblane
juhtivinspektor