Terviseameti andmetel pöördus Hiiumaal 14.–20. jaanuarini ülemiste hingamisteede ägeda viirusnakkusega arsti poole 42 inimest, gripp diagnoositi viiel inimesel.
“Hiiumaal ongi haigestumuse tõus mandriga võrreldes mõnenädalases nihkes. Ehk on see midagi, mille üle võiks täitsa rõõmu tunda,” ütles ameti kommunikatsioonijuht Simmo Saar.
Samal perioodil pöördus Eestis kokku ülemiste hingamisteede viirusnakkuste tõttu arstide poole 4390 haigestunut, neist 39,9 protsenti olid lapsed. Grippi haigestumine oli eelmisel nädalal kõrgeim Lääne- ja Ida-Virumaal, Valgamaal, Pärnumaal ja Tallinnas.
Amet hoiatas, et grippi haigestumine on tõusutrendil, kuid haigestumise kõrghooaeg seisab kõigi eelduste kohaselt veel ees. Haigestumuse intensiivsust saab hinnata endiselt madalaks, kuid gripilevikut laialdaseks.
Haigestumine kasvab kõikides vanuserühmades. Enim haigestusid koolilapsed, kasvas ka haigestumine vanemaealiste vanuserühmas ning kuni neljaaastaste laste seas. Haigestunute seas oli endiselt kõige rohkem alla 15aastaseid lapsi.
Peamiseks haigestumise põhjustajaks on praegu gripiviirused, nende osakaal muude viiruste seas on kasvanud 80 protsendini. Kinnituse said 298 gripiviirust, neist 291 olid A- ja 7 B-gripiviirused. Täpsemalt määratleti 9 A-gripiviirust, nendest kõikide puhul oli tegemist A gripiviirusega A(H1N1)pdm09.
Alates detsembrist on seitsme haigla andmeil vajanud gripi tõttu intensiivravi kokku 20 inimest vanuses 3–81 eluaastat, kõik intensiivravi vajanud kuulusid riskirühmadesse.Nad polnud kas gripi vastu vaktsineeritud või puudusid nende vaktsineerituse kohta kindlad andmed. Seega võib eeldada, et kõik intensiivravi vajanud patsiendid olid vaktsineerimata.
