Valitsus kiitis novembri algul heaks toimetulekupiiri tõstmise, muudatus jõustus 1. jaanuaril.
Näiteks Hiiumaa vallas maksti eelmise aasta esimese üheksa kuuga sotsiaaltoetusi 230 leibkonnale ligikaudu 232 000 eurot.
Sotsiaaldemokraatliku erakonna aseesimees Helmen Kütt ütles, et toimetulekupiiri suurenemine toob kaasa selle, et uuel aastal kasvab nii toimetulekutoetuse saajate arv kui ka keskmise hüvitise summa.
Esimese või ainsa leibkonnaliikme toimetulekupiir on sel aastal 150 eurot, igale järgnevale täisealisele liikmele
120 eurot ja igale alaealisele 180 eurot. See on summa, mis pärast eluasemekulude katmist peab inimesele kätte jääma muude kulutuste jaoks.
Muuhulgas jõustusid eelmisel aastal toimetulekutoetuse süsteemis muudatused, mille järgi on tööle minejale kuue kuu jooksul soodsamad tingimused. Kui inimene läheb tööle, siis esimese kahe kuu jooksul tema töötasu toimetulekutoetuse määramisel sissetulekute hulka ei arvata. Järgmised neli kuud arvatakse sissetulekute hulka töötasust vaid 50 protsenti.
Lisaks loodi õpilastele paindlikumad tingimused töötamiseks näiteks koolivaheajal, kuna enam ei arvata kooliõpilaste töötasu toimetulekutoetuse arvestamisel leibkonna sissetulekute hulka.
Kütt julgustab omavalitsusi senisest enam lähtuma eelmise aasta alguses jõustunud sotsiaalhoolekande seaduse parandustest, mis tegid toetuste maksmise inimestele paindlikumaks ja laiendasid omavalitsuste kaalutlusõigust. Nimelt on linnadel ja valdadel õigus arvestada toimetulekutoetuse maksmisel ka ühekordsete eluasemekuludega, mida tuleks vältimatult teha, sest vastasel korral võib ohus olla inimeste tervis või elu. “Sellised ühekordsed kulutused on näiteks kulud korstnapühkimisele, suitsuandurile või vingugaasiandurile või siis gaasiseadmete kontrollimisele. Materiaalsetes raskustes inimestele käivad pahatihti üle jõu ka elektriga seotud remonttööd,” selgitas Kütt.
Samas anti kohalikele omavalitsustele õigus teatud juhtudel ka määratava toimetulekutoetuse suurust vähendada.
Sotsiaalkaitseminister Kaia Iva nentis, et toetused tuleb järk-järgult viia vastavusse elatusmiinimumiga, kuid toetused ja hüvitised ei tohi inimesi tööturult eemale jääma meelitada. “Toetused ja hüvitised peavad vastama inimeste vajadustele, kuid ei tohi seejuures tekitada aktiivsus- ja vaesuslõkse,” ütles Iva.
Toimetulekutoetus on riigi rahaline abi, mille eesmärk on toetada iseseisvat toimetulekut ning leevendada inimeste ja perekondade materiaalset puudust. Toetust on õigus saada neil leibkondadel, kelle kuu netosissetulek pärast eluasemekulude maha arvamist jääb alla kehtestatud toimetulekupiiri.
