Teisipäeval ja kolmapäeval külastas Hiiumaad doonoribuss. Kärdlas oli vereloovutajaid seekord oodatust vähem.
Verekeskuse väljasõidu arst Taissia Aartee sõnul oli vereloovutajate arv Käinas tavapärane, Kärdlas oodatust väiksem. Eelduse suuremale vereloovutajate hulgale andis suvine aktiivne doonoripäevast osavõtt.
Kärdlas külastas verekeskust 75 doonorit ja tervislik seisund lubas verd loovutada 64 annetajal. Käinas olid vastavad arvud 35 ja 32. Kokku annetasid hiidlased 43 liitrit verd.
“Kärdlas ootasime rohkem annetajaid, varasemalt on käinud palju koolilapsi, aga seekord neid polnud,” rääkis Aartee ja oletas, et ehk oli põhjuseks ka väga kehv ilm. “Paljudel on ehk keeruline ka tööajal verd annetama tulla.”
Ka veebruaris külastas doonoripäevi 114 hiidlast, eduka vereloovutusega lõppes külastus 94 doonoril ning PERHi verevarud said väärtusliku täiendusena üle 40 liitri hinnalist doonoriverd.
Käinas verd loovutanud Anne sõnul on doonoriks olemine tema jaoks alati raske, aga ta teeb seda ikkagi hea meelega. “See on niisugune heategu, mida ma saan teha, loovutan lihtsalt oma verd ja teen teistele sellega head – see on nii suur asi,” rääkis vereloovutaja.
Taissia Aartee sõnul tulevad nad Hiiumaale alati rõõmuga: “Hiidlased on väga toredad ja tublid.”
Tema sõnul on vereloovutus lihtsaim viis teha head. Ka ei nõua doonoriks tulek palju aega ega vaeva, samas loob võimaluse päästa kellegi elu.
“Iga päev vajavad kümned patsiendid Eesti haiglates doonoriverd, kuid verd ei ole võimalik tööstuslikult toota, selle ainus allikas on vabatahtlik annetaja,” nentis Aartee.
Doonoriverd kasutatakse rasketel operatsioonidel ja sünnitustel ning patsientide raviks vähi- ja maksahaiguste, verejooksu, raske trauma, aneemia, leukeemia, põletuste ja paljude teiste haiguste puhul. Doonorivere toel on võimalikud ka paljud plaanilised operatsioonid, mida muidu liiga suure verekaotuse kartuses ei saaks sooritada.
