Ühel päeval kinkis üks aiakülastaja mulle muuseas pundikese kasehakatisi. Selliste omamoodi vaoliste, veidi karvaste, mõneti valgepööki meenutavate lehtedega, küljes nimesilt: Betula chichibuensis.
Ma ei osanud neist algul vähimatki arvata. Kinkija ise ütles, et sai tuttavalt üle jäänud välismaist seemet, külis maha ja tulid teised hästi üles.
Pärast netist uurima asudes avanes üllatus: Betula chichibuensis on üks üliharuldane liik, keda veerandsajandi eest teati looduses kasvavat vaid 21 täisealist puud. Kõik Jaapanis, Tokiost sadakond versta läänes Kamo-san mäel. Hiljem on mõni puuke lähedusest lisaks leitud. Kasvukohaks lubjakaljud. Kased ise on pruuni koorega, põõsjad, kõrgemad küündivad vaevu 10 meetrini. See liik arvatakse olevat lähisugulasteta vana jäänuk, kes nüüdseks väljasuremise äärel.
Edukaks viljumiseks vajavad nad risttolmlemist, ent sellest hoolimata idanevat looduslikust kasvukohast pärit seemned halvasti. Kultuuris on asi parem. Kui lähestikku kasvab mitu eri klooni, idanevad neilt saadud seemned hästi, nii nagu ka nood Eestisse jõudnud.
Arvatavasti tegeletakse selle kase paljundamisega maailmas üsna laialdaselt, mis säärase kaduviku äärel asuva liigi puhul on muidugi väga hea. Teisalt hoiatatakse, et vegetatiivse paljundamise kõrval peaks kindlasti rõhku panema seemnelisele levitamisele, et mitte kaotsi lasta erinevat geneetilist materjali.
See kask eelistavat tulenevalt looduslikust kasvukohast lubjast pinnast, mis on hea drenaažiga, ent parajalt niiske. Korralikult juurdunud puud taluvad ka põuda. Ent kui noored kased kannatavad teatud varju välja, siis täiskasvanud nõuavad täisvalgust. Kultuuris on nad pigem põõsasja kasvukujuga ja esialgu kusagil 3 meetri kõrgused.
Huvitav, kuidas see 36ndalt põhjalaiuskraadilt pärit kask siin 59ndal laiusel hakkama saab? Arvestades, et samast Honšiu saare keskosast pärit mitmed puuliigid meil ellu jäävad (nt isegi sirmokas), siis miks mitte temagi? Igatahes on nüüd neli “ürgkase”-hakatist Hiiumaa keskele maha istutatud. Tegelikult on senini raske uskuda, et kas tõesti ikka säärased haruldused sedasi kogemata minuni jõudsid?
Iseküsimus on, kuidas seda kaske eesti keeles nimetada? Ladina häälduse järgi vist hihibu kask? Ent kuna jaapanlased hääldavad kohanime
Chichibu “tšitšibu”, peaks seega õige olema tšitšibu kask.
