Kärdla põhikooli Kõpu õppekoha tuleviku üle käivad arutelud

Mõne aasta tagused suured plaanid hariduslike erivajadustega õpilastele mõeldud Kõpu kooliga  pole realiseerunud ja Hiiu vallavalitsus otsib uusi lahendusi.
2014. aasta sügisel, kui Kärdla ühisgümnaasium Kõpu kooli õuel oma lipu heiskas, olid ootused kõrgel, et sulgemisohus riigikool sai Hiiu vallale ülevõtmisega päästetud.
Kärdla ühisgümnaasiumi Kõpu õppekoha juhiks valitud Valeri Gramakovski plaanid olid suured – kasvatada õpilaste arv 30ni, panna igapäevaselt käima koolibuss ja avada õpilas­kodu nädalavahetusteks, pole teostunud.
Praeguseks on riigilt kolmeks aastaks küsitud kaasvara ehk personali- ja majanduskuludeks saadud toetus otsas, samas kehtib lepingujärgne kohustus kooli­kompleksi veel seitse aastat avalikus kasutuses hoida. Õhus on küsimus, kuidas edasi.
“Kahjuks oleme sellises seisus, et koolis on vaid kümme õpilast ja nii hästi-halvasti kui me prognoosida saame, õpilaste arv selle numbri juurde ka jääb,” ütles Hiiu vallavanem Reili Rand, kes kooli munitsipaliseerimise ajal veel valda ei juhtinud.
“Vaadates riiklikku haridus­poliitikat, siis soositakse just kaasavat haridust. Teisalt ei saa me ära unustada, et see on lapsevanema otsus, kas ta laps õpib, olenevalt Hiiumaa otsast, 20 kuni 50 kilomeetrit kodust kaugemal,” nentis vallavanem, et kahjuks pole need suured plaanid realiseerunud.
“Püüdlused õpilasi vastu võtta jätkuvad ja meie valmis­olek selleks on suur, aga kui neid ei ole, siis peame mõtlema ka plaani B peale,” ütles vallavanem.
Kõpu kooli kompleksis on kohti kuni 40 inimesele ja praegu on see alakasutuses. “Esimene eesmärk on pakkuda õpilastele parimat keskkonda ja parimaid võimalusi õppimiseks, lisaks on vallal ka kohustus oma varaga võimalikult hästi ümber käia,” selgitas Rand.
Juba praegu vajaks kompleks investeeringuid, ka on koolipidamise kulud päris suured. Rand tõi võrdluseks, et kui Kärdla põhikoolis on õpilaskoha maksumus kasvanud 80 eurolt 100 euroni, Lauka põhikoolis on see 300 eurot, siis Kõpus 1000 eurot.
Kõpu õppekoha aastaeelarve on 205 000 eurot ja aastas paneb vald kooli eelarvesse juurde 120 000 eurot. Päris suur on valla panus ka teiste koolide pidamisse. Näiteks Lauka kooli 330 000eurosest aastaeel­arvest panustab vald 180 000 eurot ning Kärdla põhikooli (koos Kõpu õppekohaga) 1,3 miljoni euroses eelarves on 400 000 eurot (koos Kõpu õppekohaga) vallapoolne panus.
Neli stsenaariumi
Praeguseks on esialgsed arupidamised valla ja all­asutuste juhtide ja Kõpu kooli personaliga kooli tuleviku üle toimunud ja välja käidud neli stsenaariumi kompleksile lisafunktsioonide leidmiseks. Esimene, mis sai kõige rohkem toetust ja millega otsustati edasi minna, on jätkata hariduse andmist erivajadusega õpilastele ja luua kooli juurde eakate pansionaaditeenus.
“Seoses elanikkonna vananemisega on see kasvav probleem ja eakad vajavad täiendavaid teenuseid,” põhjendas vallavanem. Kuna haigla jääb kaugeks, mõeldakse just kergemat toetust vajavate eakate majutamisele ja eelkõige talveperioodil. Mõeldud on, et pansionaati mahuks kümmekond eakat ja kohamaksumus peaks olema pensionärile taskukohane nii, et vähemalt pool pensionist kätte jääks, kuid esialgu pole konkreetsemaid arvutusi veel tehtud.
Kolm ülejäänud varianti seisneks õpilaste äraviimist mujale, kas Lauka põhikooli, Kõrgessaarde Vigri laste­aeda või Kärdla õpilas­kodusse, kuid need toetust ei saanud, kuna lisaks muule, on Kõpu õppekoht ainuke kohalikele töökohti pakkuv asutus. “Kui see kool ära kaob, on valla vastutus leida sellele kompleksile uus funktsioon ja seal alternatiivseid töökohti pakkuda,” leidis Rand. “Kindlasti ei ole valla huvi, et see tondilossina seisab ja siis tuleks hakata otsima uusi võimalusi.”
Lepingu järgi peab kompleks küll olema Hiiu valla omandis, kuid on võimalik see ka kogukondliku funktsiooniga välja rentida. “See eeldaks arutelusid kogu­konnaga, aga hetkel me nii kaugele ei ole läinud, kuna saime selge suunise, et esialgu püüda erinevate teenustega senisele sisu juurde leida.”