Hiiumaa jahindusnõukogu soovis juba oktoobrikuuks kolme hundi küttimisluba, kuid keskkonnaamet luba ei andnud. Nüüd tohivad Hiiumaa kütid novembris algaval jahihooajal esmalt lasta ühe hundi.
Sarnaselt varasemate aastatega määratakse hundi küttimislimiit kahes osas. Limiidi esimene osa määratakse jahihooaja alguseks, teine jahihooaja jooksul, vastavalt kogunenud teabele hundikarjade tegeliku arvu, leviku ja suuruse kohta ning limiidi esimese osa täitumisele.
“See 67 on esmane limiit ja peegeldab meie praegust teadmist pesakondade kohta. Kui lumi maha tuleb ja osa loomi ära kütitakse, siis see pilt oluliselt selgineb,” selgitas keskkonnaagentuuri (KAUR) eluslooduseosakonna juhtivspetsialist Peep Männil BNSile.
Eesti jahimehed kokku võivad hooaja esimeses osas küttida 67 looma. Harju-, Järva- ja Raplamaa jahimehed tohivad lasta igas maakonnas kaheksa hunti, Pärnumaa jahimehed seitse hunti. Viis hunti tohivad lasta Valgamaa jahimehed, Ida-Viru-, Põlva-, Viljandi- ja Võrumaa jahimehed igas maakonnas neli hunti. Jõgeva-, Lääne-, Lääne-Viru- ja Saaremaa jahimehed tohivad küttida igas maakonnas kolm ja Tartumaa jahimehed kaks hunti.
Männil ütles, et huntide arvukus on eelmise aastaga võrreldes veidi langenud, hinnanguliselt kuni kümme protsenti. “Ennustasime, et arvukus võib langeda ja tundub, et ongi vähemalt nii palju langenud,” lausus ta.
Limiidi teise osa määramise operatiivsuse huvides esitab KAUR ettepaneku otse keskkonnaametile ja teadmiseks keskkonnaministeeriumile. Limiidi teise osa määramine eri maakondadele võib toimuda sõltuvalt olukorrast eri aegadel.
Möödunud hundijahihooajal kütiti Eestis kokku 101 looma, lisaks mõned loomad erilubade alusel. Hiiumaal oli eelmisel jahihooajal lubatud küttide üheksa hunti, kellest lasti kaheksa isendit.
Hundile tohib Eestis jahti pidada novembri algusest veebruari lõpuni, eelmisel aastal nihutati Hiiumaal ja Saaremaal hundi küttimisaja algust kuu aja võrra, oktoobri algusesse.
