Valter Voole Nagu perekonnanimi viitab, on pereisa Eric prantsuse juurtega kanadalane. Elukutselt insener ja arhitekt. Keeleküsimustega pereliikmetel raskusi pole ja lastel on eesti keel maast-madalast suus.
Olid ajad…
Sõjapõgenikud, Hiiumaa Tahkuna otsa mees Edgar Lees ja mandrieestlane Maie rajasid Kanadas pere ja osalesid aktiivselt kõigis sealsete sadade eestlaste ettevõtmistes. Perre sündisid poeg Kenneth ja tütar Rita.
Sünnimaad külastati esimest korda aastal 1990 ja sestpeale on suhted püsinud. Küll külaskäikude ja telefonikõnede, küll tähtpäevade meelespidamise kaudu. Nüüdseks pole Edgarist enam tulijat – aastaid juba üheksakümne ligi. Aeg aga läheb omasoodu ja n-ö tegijateks on juba järgmine põlvkond, antud juhul Rita pere.
Olen varemgi oma kirjatöödes maininud, et Rita Gonneau-Lees õppis nagu hull ja kaitses edukalt doktorikraadi farmakoloogia alal Toronto ülikoolis. Doktoritöö põhiteemaks oli inimese kondikava uurimine ja uute ravivõimaluste otsimine. Rita kui teadlase tegevus sai laialdaselt tuntuks. Doktorikraadist professorini jäi astuda veel üks samm, kuid Rita soovis jätkata käsilolevaid uuringuid ja aeg oli mõelda ka oma perekonna loomisele. Selle soovi kordaminekut võisimegi nüüd näha.
Imetore pere
“Oi, kui paks raamat! Kas siin sees ongi minu vanaisa maa?” pärib Hiiumaa koguteost süles hoides perekonna pesamuna, seitsmene Sara-Lisette. Ta on valmis vudima kasvõi Sääretirbi tippu. Veidi vanemad vennakesed Oliver-Mihkel ja Alexander-Johannes, aga peavad tingimata käima Tahkuna militaarmuuseumis. Kärdlas sugulaste juures käies jooksevad lapsed kohe õuedesse ringi lippama ja rohkeid aiasaadusi proovima.
“Need imeilusad õued ja aiad võtaksin ma endaga kaasa,” lausub teadlasest pereema ja põhjamaiselt heledapäine Rita. Nii sädelevalt rõõmsameelset ja naerusuist teadlast, arvan ma, on harva leida! Poleks ime, kui tema uuritavatel ravimitel oleks eriline mõju. On ju nendesse sisendatud piisavalt optimismi ja elurõõmu.
Juttu jätkus kauemaks…
Juba hulk aastaid tagasi kolis Rita vend Kenneth ehk lihtsalt Kenn elama oma vanemate sünnimaale, Tallinna.
Parvlaeval sõites ootab hiidlane tihtipeale kärsitult sadamasse jõudmist. Kenn aga saanud laeval tuttavaks samuti oma Hiiumaa sugulastele külla sõitva daamiga ja juttu jätkunud neil kauemaks… Ehk terendas neil sadamasse jõudes silme ees juba abielusadam. Ei või iial teada, kus ja kuidas miskit saatuslikuks saab ning nüüdseks on nende peres juba mitmeaastane poeg kasvamas.
Soovime Ritale tõhusat teadustöö jätkumist ning päikeselisi päevi kogu perele. Aitäh kõigile meid rõõmustanutele!
Sugulaste-sõprade nimel
VALTER VOOLE
