Connect with us

Uudised

Mure eesti keele pärast

Peeter Põldre
Lääneranniku Eesti päevadel öeldi välja Vancouveri eesti kogukonna suurim mure – eesti  keele oskuse taandumine noorte seas.
Kultuuriministeeriumi esindajad kohtusid reedel Kanadas Whistleris peetavatel Lääneranniku Eesti Päevadel Vancouveri Eesti seltsi esindajatega. Kultuuriministeeriumi avalike suhete osakonna juhataja Meelis Kompus vahendas, et kohtumisel olid kõne all võimalused, kuidas Eesti riik võiks Kanada lääneranniku eestlastele nende püüdlustes toeks olla.
Vancouveri Eesti seltsi juhatuse liige, rahvatant-sujuht Brigid Zurock tõdes kohtumisel, et kohalike eestlaste suurim murekoht on keeleoskuse taandumine, eelkõige noorte seas. “Meil napib kokkupuuteid tänapäevase kõnekeelega. Pole, kes õpetaks grammatikareegleid. Vanem põlvkond oskab eesti keelt hästi, aga hirmust eksimise ees valime omavaheliseks suhtlemiseks tihti inglise keele. Samal ajal oleks keeleõppehuvilisi palju ja see võimalus muudaks meid väga rõõmsaks,” rääkis Zurock.
Vancouveri Eesti seltsiga on seotud paarsada eestlast. Koos käiakse näiteks rahvatantsurühmades, laulukoorides, kogudustes ja pensilonäride klubis. Kogukonna esindajad rääkisid, et kuulavad jõudumööda interneti vahendusel eesti raadiouudiseid ja jälgivad telesaateid.
Kultuuriministeeriumi kantsler Paavo Nõgene kinnitas, et ministeerium võtab südameasjaks aidata koos partneritega leida eesti keele õpetaja ning otsib ka muid võimalusi Vancouveri kogukonna toetamiseks. “Proovime juba järgmisel aastal kindlaks perioodiks aidata leida eesti keele õpetajat, kes oleks valmis Eestist Vancouverisse sõitma ning töötama siinsete huvilistega kuu-poolteist intensiivselt, et anda neile vajalikke teadmisi. Selle korraldamine ei ole midagi ületamatut ning kui see on kogukonna soov, siis tuleb seda täita. Lisaks on eesti keele õpetaja olemas Torontos. Esmalt aga paneme juba järgmisel nädalal kokku valiku uuematest raamatutest ja filmidest, kust tutvuda tänapäevase eesti keelepruugiga,” lubas Nõgene.
Kultuuriministeeriumi kultuurilise mitmekesisuse asekantsler Anne-Ly Reimaa tuletas kohtumisel meelde keele- ja kultuurikümbluse võimalusi, mida tuleks agaralt kasutada. “Käimasolev kolmas rahvuskaaslaste programm toetab muuhulgas väliseesti noorte õpinguid Eestis, aitab kaasmaalasi Eestisse keelekursustele ning lapsi laagritesse. Eesmärk on, et side kodumaa ja eesti kultuuriga ei katkeks,” rääkis Reimaa.
Lääneranniku Eesti päevadel toimus arvukalt kultuuriüritusi, seminare, kohtumisi ja arutelusid, kus on teemaks eestlus, eesti keel ja eestlaseks olemine võõrsil. Kolm päeva kestvale festivalile oli sõitnud arvukalt eestlasi Kanadast ja USAst ning esinejaid Eestist. Lääneranniku Eesti päevad lõpetati pühapäeval.

Veel lugemist:

Uudised

Juba aprillis hakkas tulema teateid, et Hiiumaa staari staatuses karu on väga liikuv ja läbib pikki teekondi põiki üle saare, kuni mai algul jäädvustas...

Digileht

Hiiu Leht 17.mail Karu jookseb mööda saart nagu pöörane Hiiumaa sai uue piiskopi Hiiu Leht muudab ilmumispäeva ja sagedust Sõdurid päästsid külarahva jalavaevast. Digilehe...

Uudised

Alates 6. juunist hakkab Hiiu Leht paberil ilmuma kord nädalas 20-leheküljelisena neljapäeviti. Kõik paberlehe tellijad saavad võimaluse kolme kuu jooksul veebiuudiseid tasuta lugeda.  Lugeja...

Uudised

Hiiumaa huvide paremaks kaitsmiseks ja esindamiseks asutas 16 saadikut teisipäeval riigikogu Hiiumaa toetusrühma ja valis selle esimeheks Reili Ranna ning aseesimeheks Enn Eesmaa. Toetusrühma...