Ühel mullusel varakevade päeval viidi mind vaatama Hiiumaa vast kõige suuremat öövilke kasvupaika.
Ime küll, vahel ei peagi mõne huvitava taime pärast teab kus rägastikus ragistama. Roomav öövilge (Goodyera repens) elutseb otse Puski bussipeatuse kõrval, maanteest lääne/edela pool. Ega teadmatuna poleks ma neile küllap ilmaski peale sattunud. Esimesel pilgul avanes seal üks tavaline liigivaene luitekünka samblamännik. Siis aga osutas teejuht otse me jalge ette. Näed sa, olidki pisikesed maadjad leherosetid, lausa muruna keset sammalt. Muist lehti oli võrkroodse mustriga, muist millegipärast ilma. Roomav öövilge on meie looduse orhideedest ainus igihaljas liik. Sestap nad tol aprilli alguse päeval nõnda rõõmsalt haljendasidki.
Mitmele poole eemale kulgesid suisa sirgete ridadena läinudaastased pruunistunud nelja tolli kõrgused õisikuvarred. Tänu nendele sai kergesti aimu, kui palju ses metsas öövilkeid õigupoolest on. See orhidee levib üsna nobedasti samblasse peitunud risoomide abil. Kuivas luitemännikus aitab tal põudu üle elada mükoriisa ehk kooselu seenetega.
See huvitav väike orhidee asustab Hiiumaal peamiselt Kõpu ja Tahkuna okasmetsi. Ja kui muidu on käpaliste poolest rikkam Lääne-Eesti, siis öövilge levib laialdasemalt sootuks Lahemaalt Võrumaani ulatuvas Eesti idapoolmikus. Üldlevila hõlmab kogu maakera põhjaparasvöödet.
Sattusin samasse öövilkemetsa ka juuni lõpul, ent õite jaoks oli ikka veel liiga vara. Vanade pruunide varte kõrval alles alustasid uued õisikuvarred kasvu. Roomav öövilge on meie orhideedest üks hilisemaid õitsejaid. Tema valged karvased lõhnavad õied puhkevad alles juuli lõpul ja augusti algul. Siis saavutab see väheldane omalaadne orhidee oma täieliku ilu.
