Neil päevil räägitakse aina rohkem rahust. Maailma suured klaarivad omavahel ning paraku tuleb Eesti-taolistel väikestel riikidel ainult pealt vaadata ja loota, et võimalikud kokkulepped meid ei puuduta. Muidugi saame me kaasa rääkida läbi Euroopa Liidu või NATO, kuid ikkagi käib see mäng üle meie peade.
Tänase Hiiu Lehe persoon Urmas Selirand ütleb väga tabavalt, et ühel hetkel võime me avastada, kuidas meie vabadus on muutunud peenrahaks maailma vägevate käes. Paratamatult tulevad meelde sündmused enne teist maailmasõda. Tõsi, siis olid teised ajad ja teised kontekstid, kuid kõik taandus ikkagi sellele, et keegi jagas maailma ära.
Erilistel asjadel on omadus muutuda tavaliseks, kui need kogu aeg olemas on.
Erilistel asjadel on omadus muutuda tavaliseks, kui need kogu aeg olemas on. Harjud lihtsalt ära ja ei pane enam tähele, sest kogu aeg on justkui nii olnud. Mida aeg edasi, seda normaalsemaks see muutub. Juba tänases Eestis on suur osa inimesi sündinud vabas Eestis. Lisaks need, kes ei teadvustanud endale nõukogude aja iket, kuna olid veel liiga noored ja vabadus on nende jaoks normaalsus.
Keerulistel aegadel tuleb kokku hoida, kuid paraku kipume me langema vaidlustesse ja tülidesse, üksteisele halvastiütlemisse. Võib-olla mõni tõesti usub, et sotsiaalmeedias krantsimine on demokraatia osa ja diskussioon, kuid vaen ja viha meid ühte ei liida.
Sel aastal on tulemas laulu- ja tantsupidu, üks väheseid sündmusi, kus eestlased tunnevad, et nad on üks. Tundub, et sel korral on aeg eriti õige sattunud.
Aga hoidkem kokku iga päev ja ärgem unustagem, milline väärtus on vabadusel. Eriti tänapäevases hapras maailmas.
Palju õnne sünnipäevaks.
Elagu Eesti!
`krantsima <`krantsida, krantsib> koerust tegema, kraaklema; osatama ▪ vehest rumald lapsed `krantsivad vahel tee `εεres väikesed mõistmatud lapsed osatavad vahel tee ääres Emm
Allikas: Hiiu sõnaraamat / Eesti Keele Instituut
ja