Mina mäletan seda hetke, kui Hiiumaa ja Saaremaa vahele tekkis praam. Ma olin siis veel päris noor, lausa laps isegi, ja kõigepealt sai Saaremaale Orjakust. Siis mul ei olnud mingit erilist vajadust Saaremaal käia, aga ma mäletan ikkagi seda tähenduse nihet, mis see kaasa tõi. Kui enne oli justkui Hiiumaalt võimalik minna ainult mandrile, siis sellega ilmus minu peas loodud maailmakaardile äkki ka Saaremaa.
Viimasel ajal olen olnud Sõru-Triigi liini üsna tihe kasutaja. Pean tunnistama, et kui tuli suvi ja Saaremaalt hakkas Hiiumaale tagasi saama iga päev ja mitu korda päevas, tõusis mu elukvaliteet oluliselt. Mitte, et mul oleks olnud midagi selle vastu, et veeta terve päev naabersaare võluvas pealinnas, aga üldiselt on töötava inimese elu ikkagi selline, et kohutavalt mugav on, kui igasugu käimistele kulub vaid osa päevast ning pärast saab veel tööle tagasi tulla.
Tänase Hiiu Lehe arvamusküljel avaldame vallavanemate pöördumise, kus on ära toodud terve hulk inimesi, kelle jaoks see pole aga pelgalt kohutavalt mugav, kui nad saavad kahe saare vahet otse liikuda, vaid võiks öelda, et nende inimeste otseliikumise võimaldamine on saarte elanike jaoks eluküsimus.
Pöördumises esitavad vallavanemad kaks ettepanekut – parvlaev peaks väljuma ka talvel iga päev ning nädalavahetusel veidi teistsugustel kellaaegadel. See on vähim, mida kahe saare vahelise koostöö parandamiseks teha saab. Samas on see vähim piisavalt realistlik selleks, et võiks hakata toimima kohe. Juba sellest sügisest. Loodame, et hakkab ka ja toob Saaremaa ja Hiiumaa sellel kujuteldaval maailmakaardil, mis iga saare-elaniku peas on, teineteisele palju lähemale.
